Piraadipartei: survestage poliitikuid

Käepigistus üle rindejoone: ACTA teabepäeval kohtusid USA saatkonna majandusnõunik Brian M. Frere (vasakul) ja Piraadipartei rajaja Rickard Falkvinge.

FOTO: Andres Haabu

Piraadipartei rajaja Rickard Falk­vinge on seisukohal, et võltsimisvastase kaubandusleppe ehk ACTA jõustumise vastu on võimalik võidelda poliitiliste meetoditega.


«Minu kogemuste põhjal ei hakka poliitikud inimeste vabadusest enne hoolima, kui nende ametikohad ohtu satuvad,» ütles Falkvinge. «Kui me suudame sellest teha poliitilise probleemi, on ACTA sama hästi kui surnud.»

Eile Kumus toimunud ACT­A teabepäeval esinenud Falkvinge sõnul on ACTAga seotud palju vasturääkivusi. Ta väitis, et ACT­As sisalduvad lisaklauslid teevad internetiteenuse pakkuja vastutavaks netikasutajate käitumise eest ning tänu neile lisadele on võimalik kohtu otsuseta sulgeda veebilehti ja katkestada inimeste juurdepääs internetile. Seetõttu läheb ACTA vastuollu sõnavabaduse ja inimõigustega.

Falkvinge on seisukohal, et praegusel juhul ei tohi ACTA Euroopa Liidus jõustuda. «Poliitikud seletavad, et ACTA ei muuda üldse olemasolevaid seadusi, aga sellest hoolimata on vastuvõtmine hädavajalik. See pole arukas jutt: kui midagi ei muutu, miks seda siis meeleheitlikult läbi suruda?» küsis Falkvinge retooriliselt.

Piraadipartei aktivist soovitas ACTA vastastel viia võltsimisvastase kokkuleppe küsimus lokaalpoliitilisele tasemele. Tema sõnul muretsevad poliitikud energia-, haridus-, tervishoiu- ja vanuritega seotud probleemide pärast, sest need küsimused on inimestele tähtsad ja saavad kaalukeeleks järgmistel valimistel.

«Poliitikud mõtlesid, et see on lihtsalt administratiivne kokkulepe, mille saab kuskil tagaruumis allkirjastada. Tehke neile selgeks: kui nad selle loomuvastase kokkuleppe läbisurumist toetavad, siis nad langevad. Aga kui te sellega hakkama ei saa, on suur tõenäosus, et lepe läheb läbi,» hoiatas Falk­vinge ACTA vastaseid.

Falkvinge näitas oma sõnavõtus, et praegune autoriõiguste süsteem on ajast ja arust ning vajab muutmist: «Näiteks kirjaniku autoriõigused kehtivad 70 aastat pärast tema surma. Kas me peame eeldama, et ta lamab hauas ja kirjutab neid raamatuid ikka edasi? Ma ei arva nii!»

Tema meelest võiksid autoriõigused kehtida rangelt ärisfääris, st keegi ei tohiks teise loomingu pealt ebaseaduslikult raha teenida. Aga kultuuri ja teadmiste ärilise eesmärgita levitamine olgu lubatud, veel enam, see on soovitatav.

«Jagamine rajas tsivilisatsiooni! Kui me ei oleks ratast kopeerinud, kasutaksime siiani lohisteid. Aga meie ajal on sellest saanud kuritegu. Globaalsete võimude meelest on tegemist kaubandusliku kuriteoga, aga inimesed seda nii ei taju,» rõhutas Falkvinge. Ta ei salanud, et nii tema mobiiltelefonis kui tahvelarvutis on intervjuu toimumise hetkel autoriõigusi rikkuvaid materjale.

Sama kehtib tema sõnul 250 miljoni Euroopa kodaniku kohta.

«Lõpuks hakkavad poliitikud aru saama, et ei saa 250 miljonit eurooplast probleemiks nimetada, sest need tähendavad 250 miljonit häält, mis saavad otsustavaks järgmistel valimistel,» märkis Falk­vinge. «Ja kui sa neid probleemiks pead, võid oma ametiga hüvasti jätta!»

Kommentaar

Brian M. Frere
USA saatkonna majandusnõunik

Intellektuaalse omandi vargus on kuritegu. USA on selle takistamisest teinud oma diplomaatilise prioriteedi. See kuritegu takistab inimestele legitiimsete toodete ja teenuste pakkumist. Eesti majandus on Nõukogude okupatsiooni lõppemisest alates läbi teinud hämmastava arengu ja saanud üheks maailma tehnoloogilisemalt arenenumaks riigiks.

Teiselt poolt iseloomustab Eestit väga kõrge piraatluse tase. Piraatluse all mõeldakse tavaliselt Ameerika filmide ja muusika ebaseaduslikku allalaadimist. Aga see mõjutab ka Eesti ettevõtteid, kelle väljatöötatud tarkvara jõuab kiiresti illegaalselt allalaadimiseks.

Intellektuaalsete õiguste kaitsmisel pole midagi pistmist sõna- või väljendusvabaduse piiramisega. Meil ei ole eraldi kommerts-, sotsiaal- või poliitilise internetti, vaid lihtsalt internet. USA tahab, et seal võiksid õitseda nii poliitilised, sotsiaalsed kui ärihuvid. Selleks peame netti kaitsma nende huvide õõnestajate eest.

Aga internetis leidub piraate, kaapereid, terroriste ja kurjategijaid. Ja me peame nad peatama. Parim võimalus selleks on aus ja avatud diskussioon.

Tagasi üles