Toomas Liivamägi: ütle üks ilus kooli nimi

Toomas Liivamägi
, Linna haridusosakonna peaspetsialist ja koolide ümberkorralduskomisjoni liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristjan Jaak Peterson
Kristjan Jaak Peterson Foto: Margus Ansu

Nime panemine on keeruline asi, seda teab iga meie kaasmaalane vähemalt «Kevade» lugemisest saadik. Oskar Luts on Kiire noorema venna ristseid ja eestlase nimepanemise vaeva päris värvikalt ja olemuslikult kirjeldanud.

Lihtsad nimed ei tulnud kõnekski, Tootsi pakutud uhke Kristofer Kolumbus tundus liiga võõrapärane, lõpuks valiti kodusem ja saksik. Ning et oleks piisavalt uhke, pandi nimesid koguni kolm – Bruno, Benno ja Bernhard. Nii et Lati Patsist pisut uimase olekuga Toots esiti arugi ei saanud, mitu last õieti ristimisele oli toodud.

Nime panemine asutusele või organisatsioonile seostub vähemalt pisut vanematele inimestele eelkõige nõukogude ajaga. Tollal oli nime valikuga mõneti lihtsam, asutuste puhul kehtis isegi teatud nimede nomenklatuur.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles