Eraõiguste vundament laoti 20 aastat tagasi

Priidu Pärna
, notar, asjaõigusseaduse töörühma liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui algusaastatel oli lubatud ka ehitiste ja korterite võõrandamine nn vallasasjadena, siis 2006. aastast saab ehitisi käsutada ainult koos maaga.
Kui algusaastatel oli lubatud ka ehitiste ja korterite võõrandamine nn vallasasjadena, siis 2006. aastast saab ehitisi käsutada ainult koos maaga. Foto: Scanpix/AGE

1. detsembril möödus kakskümmend aastat asjaõigusseaduse jõustumisest. Samal kuupäeval alustati kohtute juures kinnistusraamatute pidamisega; kuu varem oli tööle hakanud ka sõltumatu notariaat. Need kolm lõvi pidid olema kinnisvarakäibe garandid.

Asjaõigusseadus (AÕS) võimaldas sõlmida kinnisvaratehinguid, notarid pidid tagama lepingute seaduspärasuse ja kohus pidi tehingud usaldusväärselt registreerima. Eesti oli jõudnud olukorda, kus maareform ja korterite erastamine oli kestnud paar aastat, kuid puudusid igasugused normid kinnisvarakäibeks ja nende fikseerimiseks.

Seadus ei defineerinud isegi kinnisvara mõistet, kuna ENSV tsiviilkoodeks ju maatehinguid ei tunnistanud. Sul ei tohtinud kahte maja ja lehmagi olla, kapitalist!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles