Jaan Tõnissoni selts, mille loomine sai heakskiidu 19. detsembril Tartu raekoja saalis riigimehe 145. sünniaastapäeva konverentsil, kanti esmaspäeval äriregistrisse.
Tellijale
Jaan Tõnissoni selts seab sihte
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
13. veebruar 2014, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sealsamas juhatuse esimeheks valitud Krista Aru andmeil oli raekoja saalis liitumisavalduse esitajaid 67, tänaseks on seltsiga liitunud ühtekokku üle 80 inimese. Üldkoosolekule kogunevad nad aprillis.
Esimehe kõrval kuuluvad juhatusse Trivimi Velliste, Hilja Valk, Aare Pällin, Harry Ahland, Agu Kull, Siim Vatalin ja Mari-Liis Leis.
Seltsi esimene eesmärk on väärtustada Jaan Tõnissoni osa eesti rahvuslikus kultuuris ja ajaloos.
Samuti on seatud siht selleks, et hooldada talle kuulunud kinnistut ja hooneid Anna Haava 7 ja 7a ning et koostöös omavalitsuse, asutuste, ühenduste ja isikutega välja kujundada ühistegevus- ja õpikeskus.
Kavas on ka arendada välja suurmehe vaimsest pärandist lähtuv, linnaosa ja kogu Tartu elanikele vabaharidustööd ja kultuuriteenuseid pakkuv piirkondlik keskus.
«Seega ei taheta teha Jaan Tõnissoni muuseumi, vaid eelkõige hoida kõike seda head, mida ta suutis ka kõige raskemal ajal rahvale oma ideede ja tegevusega anda: usku iseendasse ja oma rahva tulevikku ning kinnitust sellele, et palju on võimalik elus ise ära teha,» märkis Aru.
Tahtmine ja plaanid