Kui publik siseneb, magab laval paadis meremees, saapaninad taeva poole. Unevaataja on Hiiumaa poiss Willem, kes veel pole valinud oma elusaatust või vastupidi, saatus pole otsustanud ta eluteed. Aga kodusaare majakas plingib kutsudes ning õnnemünt määrabki Willemile koduse elu. Tema vanem vend Jakob siirdub oma õnne jahtima Ameerikasse, jääb sinna elu lõpuni, juurdumisega on iseasi. Jakobi 1920.–1930. aastate kirjadest, mille leidmine 21. sajandil üks loomulik ime, sündis Tõnu Õnnepalu «Vennas». Mononäidendist hargnes kolme inimese – mamma ja tema kahe poja – ühtekuulumise lugu. Ehe ja südamlik, tulvil eluhuumorit ja hingekriipivat igatsuse kurbust.