Inimestele meeldib kõrgele ronida, et sealt siis alla vaadata. Kes puu otsa ronida ei jaksa, neile luuakse vaateplatvorme. Tartuski võib näiteks toomkiriku katuselt imetleda «metsapealinna» rohelust. Aga inimestele meeldib ka alla hüpata, kuid erinevalt alla vaatamisest võib see hüppajale vägagi halvasti lõppeda. Ka siis, kui hüpatakse vette – eriti Tartus.