Ester Mägi tunneb rõõmu naisheliloojate rohkuse üle.

Janar Ala
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ester Mägi
Ester Mägi Foto: Toomas Huik

Heliloojat ja kauaaegset konservatooriumi õppejõudu Ester Mäge (92) on nimetatud ka eesti muusika esimeseks leediks. Ta kuulub ühte selliste loojatega nagu Mart Saar, Veljo Tormis ja Cyrillius Kreek, kes kõik on oma loomingu aluseks võtnud rahvamuusika. Armastust rahvamuusika vastu süstis nooresse heliloojasse tema õpetaja Mart Saar. Tema muusika kohta on öeldud, et see on kohati lausa käegakatsutavalt eestilik. Rahvalaul ja naiselikkus on märksõnad, mida Mäe loomingu puhul kõige sagedamini nimetatud on. Ligikaudu 200 teost kirjutanud helilooja tuntuimad muusikapalad on  «Sümfoonia»,  «Variatsioonid klaverile, klarnetile ja keelpilliorkestrile», «Dialoogid»,  «Bukoolika» ja «Vana kannel». 

Kõigepealt palju õnne! Mida see tähtis preemia teie jaoks tähendab?

Minu jaoks tähendab see, et minu loomingut on tähele pandud. Seda eelkõige tänu interp­reetidele, kes on seda loomingut esitanud. Ilma nende tähelepanuta seda ei eksisteeriks. Ma loodan väga, et see looming ka kuulajatele on meeldinud. See on kõige olulisem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles