Vara­lahkunud geeniuse bluus

Janar Ala
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jeff Buckley
Jeff Buckley Foto: SCANPIX

Kindlasti on maailmas palju rohkem neid inimesi, kes Tim Buckleyst kuulnud pole, kui neid, kes on. Buckley oleks eile tähistanud oma 67. sünnipäeva.

Esimese plaadiga, omanimelisega, sai ta maha 1966 ning Los Angelese folk-skeene võttis ta omaks. Buckleyt hakati, nagu tol ajal ehk suuremat osa folkmuusikuid, võrdlema suure Bob Dylaniga. Lauljale endale sellised võrdlused ei istunud ja Dylanile end ta pigem ka vastandas.

Kui Dylani väärtuses on suur osa poeesial, sõnadel, siis Buckley liikus iga järgneva plaadiga sõnalisest konkreetsusest eemale. Tema hääleulatus oli viis oktavit ning ta tahtis seda pigem kasutada kui instrumenti. «Timmy, kustkohast võtad sa oma hääle?» küsis kunagi kriitik Ian Penman.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles