Puudutuste aja puudutavaim raamat

Indrek Mustimets
, Tartu Ülikooli kammerkoori president
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis / Scanpix

Koorimuusika on üks neid Eesti käsitöövorme, mida tavapäraselt käsitööks ei peeta. Koorimuusika kohta öeldakse hobi ja koorijuhtide tööd ei peeta justkui tööks, kuigi sellekski ametiks õpitakse kogu elu, läbi elu. Koorijuhi ametile tavatsetakse meil endiselt vaadata kui mõnetunnisele iganädalasele vehkimisele. Et kui õpid koorijuhiks, siis vaata endale seitse ametit veel lisaks, et ära elada. Kümned tuhanded koorilauljatest käsitöölised ja igapäevaselt  koorijuhtide tegemistele kaasaelajad nii ei arva ning saavad äsja ilmunud koorijuhtide vestlusraamatust «Kogemuste kuld» sellele kuhjaga kinnitust.

Väga hea on käes hoida koorimuusikast ja koorimuusikutest rääkivat raamatut, ilmub neid ju nii harva. Aga see raamat on nii oma sisukuselt kui ka vormilt väga tugev teos ning avaldus (raamatule anti äsja kooriühingu aastapreemia – kui parim koorimuusikaraamat). Enne kui peatun sisul, tahangi teha kummarduse raamatu kujundajatele, sest väärikate koorijuhtide «kogemuste kuld» on tõepoolest saanud väärika ja väljapeetud kodu.

Koorimuusikat ja koorimuusikut käsitletaksegi meil tihtilugu kui iseenesestmõistetavust. Sellist Nipernaadit, kes rändab aastaaegadest aastaaegadesse, ühest laulupeost teise – tule kustudes lehvitab ja kaob järgmise maanteekurvi taha. Siis unustatakse, ja kui laulupidu jälle läheneb, ilmub ta taas. Koorijuhtide vestlusraamat «Kogemuste kuld» avab ligi 30 koorijuhi-dirigendi töömaid ning tuginedes enam-vähem samale vestlus- või vastamisvormile on tulemus ülesehituselt see, mille poole toimetajad on püüdnud. Iga dirigendi vastustes avanevad peened käsitööoskused, mida on aastakümnetega siit-sealt kogutud, õpitud ja laiali jagatud. Või on see veel jagamisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles