Nüüd lugesin need kunagi Postimehes ilmunud arvamuslood uuesti üle. Osa neist lugudest on sellised, mida võiks täna uuesti avaldada. Hea küll, mõnede inimeste ja organisatsioonide nimed tuleks ehk välja jätta, aga teemad, mida käsitleti, on praegu sama olulised.
Toon ainult ühe näite. «Kas läbikukkumine on vältimatu, kui erakond võtaks rahvast kui partnerit? Kui räägiks asjast ja tunnistaks, et kõik pole läinud, nagu taheti? Et võimul olles on nii mõnigi kord vigu tehtud, valesti arvestatud, kiiret lahendust nõudev otsus õigel ajal langetamata jäetud? Kas see erakond, kes trotsiks praegust poliitilist käitumismalli, saaks valimistel tingimata lüüa? Mis juhtuks siis, kui mõni erakond tegutseks põhimõttel, et meie, valitud, ei vaja teid, valijaid, ainult üks kord iga nelja aasta tagant oma häält meile andma. Mõlema huvides on, et ühiskonna toimekas ja mõtlev osa toetaks ja osaleks aktiivselt nii omavalitsuse kui ka riigi asjade ajamisel vahepealsetel aastatel. Et vanker mäele jõuaks, vajame ühiseid pingutusi, paljude kaasalöömist.»
