Prokuratuur plaanib taotleda Laasilt, Toobalilt ja Vaarmannilt saadikukaitse võtmist
Kuula ka Kuku intervjuud Norman Aasaga!

Keskerakondlased Priit Toobal ja Lauri Laasi.

FOTO: SCANPIX

Riigi peaprokurör Norman Aas kinnitas, et pöördub tänase riigikohtu otsuse valguses uuesti õiguskantsleri poole, et teha parlamendile ettepanek võtta Keskerakonda kuuluvatelt riigikogu liikmetelt Lauri Laasilt ja Priit Toobalilt süüdistuse esitamiseks ning Urbo Vaarmannilt kohtumenetluse jätkamiseks saadikupuutumatus.

Aas avaldas heameelt, et riigikohtu lahend tõi lõpuks pikalt vindunud saadikupuutumatuse küsimusse selgust. Tema sõnul mõjutab riigikohtu otsus otseselt pooleliolevaid kriminaalasju, kuna kohus leidis erinevalt õiguskantslerist, et kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku immuniteeti puudutav osa on siiski põhiseadusega kooskõlas. Samuti leidis kohus, et saadikupuutumatuse äravõtmise menetlus tuleb läbida ka inimese puhul, kes saab riigikogu liikmeks pärast süüdistuse esitamist.

«Seoses sellega olen asunud ette valmistama saadikupuutumatuse äravõtmise uut taotlust nii Lauri Laasi ja Priit Toobali kui ka Urbo Vaarmanniga seotud kriminaalasjas,» ütles Aas Postimehele.

Õiguskantsler Indrek Teder ütles Postimehele, et võtab riigikohtu otsuse teadmiseks ning lähtub sellest oma edasises tegevuses. «Kui õiguskantslerile esitatakse tulevikus taotlus teha riigikogule ettepanek mõne riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks, siis võtab ta otsuse langetamisel aluseks põhiseaduse ja kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku,» vahendas õiguskantsleri abi Tederi sõnu.

Riigikohus ei rahuldanud õiguskantsleri taotlust

Riigikohus ei rahuldanud täna õiguskantsleri taotlust ega tunnistanud kehtetuks kriminaalmenetluse seadustiku sätteid, mis annavad riigikogu liikme suhtes tehtavate menetlustoimingute ja poliitilise erapooletuse kontrollimise õiguskantsleri ainupädevusse. Kohus leidis, et õiguskantslerile antud pädevus otsustada riigikogu liikme suhtes kriminaalmenetlustoimingu tegemiseks loa andmine ei moonuta õiguskantsleri põhiseaduslikku pädevust ja on seega põhiseadusega kooskõlas.

Riigikohus märkis, et põhiseaduse järgi on õiguskantsleri ettepanekut ja parlamendi koosseisu enamuse nõusolekut vaja üksnes riigikogu liikme suhtes süüdistusakti koostamiseks või temaga kokkuleppemenetluses kokkuleppe sõlmimiseks. Samuti on nii õiguskantsleri kui riigikogu heakskiitu vaja kohtumenetluse jätkamiseks juhul, kui inimesest saab riigikogu liige pärast süüdistuse esitamist. Ülejäänud kriminaalmenetluse toimingute, aga ka muude riikliku sunni abinõude kohaldamiseks riigikogu liikmete suhtes ei eelda põhiseadus riigikogu nõusolekut, leidis kohus.

Samas asus kohtukolleegium seisukohale, et kuigi põhiseadusest ei tulene seadusandjale kohustust näha kõigiks riigikogu liikmega seotud läbiotsimisteks ette erikorda, poleks põhiseadusega ka vastuolus, kui vähemalt teatud läbiotsimisteks riigikogu liikmega seotud paikades oleks sõltumatu eelkontroll ette nähtud.

Teder pöördus riigikohtusse mullu oktoobris, sest parlament polnud tema ettepaneku täitma asumisest hoolimata riigikogu liikmete puutumatust reguleerivaid muudatusi vastu võtnud. Parlamendi põhiseaduskomisjon on algatanud saadikupuutumatuse küsimuste reguleerimiseks eelnõu, mis praeguseks on läbinud riigikogus esimese lugemise.

Teder ei soovitanud saadikukaitset võtta

Saadikupuutumatuse probleemid tõusid päevakorda 2012. aasta sügisel, kui Teder otsustas keskerakondlastelt Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt saadikukaitse võtmise taotlused prokuratuurile tagastada. Teder leidis, et kuigi kaitsepolitsei lähtus saadikute kodus ja autos tehtud läbiotsimist lubades ja seda läbi viies kehtivast menetlusseadustikust, on seadus ise põhiseadusega vastuolus.

Teder polnud rahul 2011. septembrist kehtiva seadusega, mille järgi peab menetlustoiminguteks parlamendi asemel nõusoleku andma õiguskantsler. Samuti ei pidanud ta põhiseaduspäraseks sätet, mis ei nõua riigikogu nõusolekut ka saadiku juures läbiotsimise tegemiseks.

Riigiprokuratuur soovis toona esitada Toobalile ja Laasile süüdistuse eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises ehk selles, et nad kallutasid Ivor Onksioni ebaseaduslikult sisenema Hannes Rummi meilikontole ja edastama neile seal olevaid e-kirju. Meilikontole sisenemise ning e-kirjadega tutvumise ja nende edastamise tõttu on samas kriminaalasjas kahtlustatav ka Onksion.

Samuti soovis prokuratuur esitada Toobalile süüdistuse dokumendi võltsimises, sest kahtlustuse kohaselt võltsis ta viit Keskerakonna kassa sissetuleku orderit, mis kajastavad kokku 11 030,28 euro ulatuses sularahaannetusi. Kuna kahtlustuse järgi võttis ta võltsitud orderite alusel erakonnale vastu sularaha, mille tegelik päritolu ei ole teada, soovis riigiprokuratuur esitada Toobalile süüdistuse ka erakonna majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumises. Lisaks on Toobali kui erakonna juhtivtöötaja ja pädeva esindaja tegevusega seoses kahtlustatav juriidilise isikuna Keskerakond.

Keskerakonda kuuluva Urbo Vaarmanni üle pidi kohtuprotsess algama juba veebruaris, kuid Tartu maakohus lükkas selle saadikupuutumatuse probleemidele viidates edasi. Mullu oktoobri lõpus Aadu Musta asemel riigikogu liikmeks saanud Vaarmanni süüdistab prokuratuur pettuse teel soodustuse saamises, samuti pistise korduvas andmises.

Riigikogu võttis viimati saadikupuutumatuse toona Rahvaliitu kuulunud Villu Reiljanilt ja Ester Tuiksoolt 2009. aasta märtsis. Varem on puutumatus võetud ka Reformierakonna kauaaegselt juhilt Siim Kallaselt, sama erakonna kunagiselt peasekretärilt Heiki Kranichilt ning samuti Reformierakonda kuuluvatelt Margus Hansonilt ja Jaanus Tamkivilt.

Tagasi üles
Back