Märtsi keskel maadevahetuse süüasjas esitatud kassatsioonkaebuseid arutama hakkav riigikohus loodab lahendi kuulutada 21. aprilliks.
Maadevahetuse süüasja lahendit on riigikohtus oodata 21. aprilliks
17. veebruar 2014, 14:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtu kommunikatsioonijuhi Merje Talviku sõnul arutab riigikohus kaitsjate esitatud kassatsioonkaebuseid Tarmo Pedjasaare, Ester Tuiksoo, Tullio Libliku, Einar Vettuse, Kalev Kanguri, Villu Reiljani, Toomas Annuse, ASi Merko Ehitus ning ASi E.L.L. Kinnisvara süüdistuses 19. märtsil kirjalikus menetluses.
«Riigikohtu lahend on kodulehel kättesaadav hiljemalt 21. aprillil. Erandjuhtudel võib siiski seda tähtaega määrusega pikendada ühe kuu võrra,» lisas Talvik BNSile.
Kõrgeim kohtuaste otsustas maadevahetuse süüasja võtta oma menetlusse mullu detsembri keskel. Eelnevalt oli Tallinna ringkonnakohus mullu suvel süüalused süüdi mõistnud.
19. juuni otsusega süüdi mõistetud endise keskkonnaministri Villu Reiljani kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilve sõnul käsitles ringkonnakohus oma otsuses süüasja ligi 300 leheküljel, millest 183 leheküljel olid teise astme kohtu seisukohad ja analüüs selle kohta, miks maakohtu lahend tuleb tühistada.
«Seega on kaks kohtuastet jõudnud väga paljudes küsimustes täielikult vastupidistele seisukohtadele, mistõttu on äärmiselt vajalik, et ka kõrgeim kohtuaste võtaks nendes küsimustes lõpliku seisukoha,» ütles Pilv juba ringkonnakohtu otsuse kuulutamise järel.
Tema sõnul käsitleb antud süüasi paljusid juriidilisi aspekte, mis on seni lahti arutamata, kas või jälitustoimingutega seonduv.
Tallinna ringkonnakohus tühistas mullu 19. juunil avaldatud mahuka otsusega Harju maakohtu õigeksmõistva lahendi maadevahetuse süüasjas ning mõistis kohtualused süüdi, määrates neile valdavalt tingimisi vangistused.
Ringkonnakohtu hinnangul on endine keskkonnaminister Villu Reiljan süüdi altkäemaksu korduvas võtmises ning talle tuleb selle eest määrata kolme ja poole aasta pikkune vangistus. Sellele tuleks liita varasema kuriteo eest määratud karistus, samas aga sealt lahutada juba osaliselt kantud karistusosa. Lõplikuks karistuseks arvutas ringkonnakohus Reiljanile kolm aastat ja kuus kuud vangistust, mille kohus määras talle tingimisi nelja-aastase katseajaga.
Maa-ameti eksjuhi Kalev Kanguri mõistis ringkonnakohus süüdi samuti altkäemaksu korduvas võtmises ning määras talle nelja aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse. Sellest kaks kuud ja 19 päeva oli Kangur eeluurimise ajal vahi all ning ülejäänud karistusosa tuleb tal kanda tingimisi viieaastase katseajaga.
Merko Ehituse suuromaniku Toomas Annuse mõistis ringkonnakohus süüdi altkäemaksu korduvas andmises ja määras talle kahe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.
Tarmo Pedjasaare tunnistas ringkonnakohus süüdi altkäemaksu andmises ja ka altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises ning määras talle karistuseks kaks aastat ja kuus kuud vangistust. Sellest ühe kuu ja seitse päeva viibis ta eeluurimise ajal vahi all, ülejäänud karistusaeg tuleb tal aga kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga.
Ärimees Einar Vettus jäi ringkonnakohtu otsusel süüdi altkäemaksu korduvas andmises ja sai selle eest kaheaastase vangistuse. Sellest ühe kuu ja seitse päeva kandis ta eeluurimise ajal reaalselt ära, ülejäänud karistusaeg tuleb tal aga kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga.
Ärimees Tullio Liblik jäi süüdi altkäemaksu korduvas andmises ja sai selle eest kahe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.
Endime põllumajandusminister ning praegu riigikokku kuulub keskerakondlane Ester Tuiksoo jäi ringkonnakohtus süüdi altkäemaksu võtmises ja pidi vastu võtma poolteise aasta pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.
Juriidiliste isikutena kohtu all olev AS Merko Ehitus, praeguse nimega AS Järvevana sai 798 000 euro suuruse rahalise karistuse ning AS E.L.L. Kinnisvara 127 823 euro suuruse rahalise karistuse ning seda mõlemal puhul altkäemaksu andmise eest.
Ühtlasi mõistis ringkonnakohus konfiskeerimise asendamisena Kalev Kangurilt riigi tuludesse 17 972 eurot ja Ester Tuiksoolt 2737 eurot. Samuti peavad kohtualused hüvitama osad menetluskulud. Ühtlasi mõistis ringkonnakohus riigilt Reiljani kasuks välja 28 215 eurot valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks, Kangur saab samal põhjusel riigilt 16 872 eurot, E.L.L. Kinnisvara 57 486 eurot, Vettus 21 336 eurot, Liblik 10 502 eurot ja Tuiksoo 12 363 eurot.