Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoda võttis menetlusse Delfi kaasuse

Toomas Randlo
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa inimõiguste kohus
Euroopa inimõiguste kohus Foto: SCANPIX

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIÕK) suurkoda võttis eile menetlusse AS Delfi esitatud kaebuse, et portaalipidajad ei ole kohustatud kasutajate loodud sisu eelmodereerima.

Delfi nimel esitas kaebuse advokaadibüroo TORV pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu möödunud aasta 10. oktoobril tehtud otsust, mille kohaselt uudisportaal vastutab tema keskkonnas avaldatud kasutajate postituste sisu eest olenemata, kas portaal on rakendanud filtreerimissüsteemi; võtnud kasutusele teata-ja-võetakse maha-süsteemi ning eemaldab «halvad» kommentaarid kohe nende kohta teabe saamisel.

Kohus otsustas, et portaal on kohustatud postituste kaudu tekitatava kahju ära hoidma. Kahju ärahoidmine saab toimuda muuhulgas eelmodereerimise või kasutajate registreerimise kaudu.

Kokkuvõtlikult on EIÕK seisukohal, et kommentaarid on osa uudisportaali avaldatust. Delfi palve inimõiguste kohtu otsus kaevata veel suurkotta sai eile positiivse otsuse.

Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkotta esitatakse aastas umbes 150 taotlust, millest menetlusluba antakse kõigest seitsmele kuni kaheksale. Sarnaselt Eesti Riigikohtuga tuleb Euroopa Inimõiguste Kohtu Suurkoja menetluseks esmalt saada menetlusluba.

«Me usume ja loodame, et Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoda mõistab nii meie kui rahvusvaheliste meediahiidude seisukohta, et toimetused vastutavad küll enda loodud sisu eest, aga mitte kommentaaride eest. Selleks on erinevad toimetused töötanud välja meetmed, kuidas võimalikult kiiresti ja valutult tagada korrektsus ka kommentaariumis või mujal, kuhu kasutajad ise sisu loovad. Kommentaari sisu eest vastutagu ikka selle autor,» lausus Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald.

Koostöös mitmete akadeemikute ning internetiettevõtetega saavutas TORV Delfi taotlusele laiaulatusliku toetuse – 70 meediaorganisatsiooni, internetifirmat, akadeemilist asutust üle maailma kirjutasid kohtule kirja, millega avaldasid toetust Delfi taotlusele menetlusloa andmiseks, sealhulgas Google, Forbes, Thomson Reuters, New York Times, Bloomberg News, Guardian.

Pikk kohtusaaga algas 2006. aastal, mil Vjatšeslav Leedo kaebas Delfi kohtusse portaalis sama aasta 24. jaanuaril artikli «SLK lõhkus plaanitava jäätrassi» kommentaaride tõttu. Artikkel sai lugejatelt kokku 185 kommentaari, millest 20 hindas Leedo oma au teotavateks.

Delfi läbis kõik kolm kohtuastet ka Eestis ja otsustas pärast kaotust riigikohtus püüda abi saada Euroopast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles