Setud nõuavad vaba liikumist üle Eesti-Vene piiri

Setomaa teetähis Foto: Aldo Luud / SL Õhtuleht

Seto Kongressi Vanemate Kogu nõudis täna Eesti ja Venemaa vaheliste piirilepete allkirjastamise puhul tehtud avalduses piiriäärsetele elanikele riikidevaheliste lepingutega vaba ligipääsu Vene poolele jäävatele setude asualadele.

«Nüüd, kui piirileping on Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni esindajate poolt allkirjastatud ja Ida-Petserimaa  jäänud liidetuks Vene Föderatsiooniga, peame küll selle olukorraga leppima, kuid samas nõuame jätkuvalt, et riikidevaheliste lepingutega tagataks setode põlisel, kuid lõhestatud asualal elavatele inimestele üle riigipiiride vaba liikumine,» seisab setude esinduskogu avalduses.

Setud nõuavad, et kuni täieliku viisavabaduse saavutamiseni Venemaa ja Euroopa Liidu vahel tuleb tagada piiriäärsete alade elanikele võimalused külastada viisavabalt kogu setude asuala nii Eesti kui Vene poolel.

Seto Kongress tõdes, et sõlmitud piirilepinguga on Eesti Vabariigi koosseisu jäänud setode põlisest asualast saanud ka Euroopa Liidu välispiiriala.

«Piiriala asustatus on väga oluline riigikaitselisest ja riigi julgeoleku vaatenurgast. Peame vajalikuks, et Eesti Vabariigi valitsused toetaksid piirialal infrastruktuuri, elu- ja ettevõtluskeskkonna ning inimressursi arendamist riigieelarvest kuni piirkonnas elatustase  jõuab vähemalt Eesti riigi keskmise tasemini,» seisab avalduses.

Seto Kongress märkis, et Setumaa ja setu rahvas on kogenud viimase 100 aasta jooksul oma põlisel asualal mitmeid reaalseid piirimuutusi aastatel 1918–1920, 1944–1958 ja 1990–1993.

«Ajalooline kogemus näitab, et kuulumine Eesti Vabariigi koosseisu 2. veebruaril.1920 sõlmitud Tartu rahulepingu alusel tagas seto rahvale võimaluse pääseda Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus aastatel 1920–1940 toimunud terrorist. Eesti Vabariigis on seto rahval olnud võimalus teha ise otsuseid ja määrata oma saatust ning arenguid vastavalt võimalustele, oma rahva tahtele ja parematele oskustele. Eesti riigi ja Eesti piiri tekkeprotsessis 1917.–1920. aastal ning Eesti Vabariigi taastamise protsessis 1987. -1992. aastal  esitasid seto rahva esindajad oma ettepanekud piiriküsimuses ja teistes riiklikes küsimustes,» tõdes Seto Kongress.

Vanemate Kogu meenutas, et kõik alates 1993. aastast toimunud Seto Kongressid on järjekindlalt pidanud lubamatuks setode põlise asuala lõhestamist Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiriga selliselt, et Ida-Petserimaa on ning jääb liidetuks Vene Föderatsiooni koosseisu.

«Setodel on vastutus ka seto leelo kui UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud kultuuritraditsiooni säilimise eest, mille eeldus on asustuse püsimine, sest kultuuripärandi edasi andmiseks on vaja neid, kes seda edasi annavad ja kannavad. Peame oluliseks, et Eesti Vabariigi valitsused jätkaksid Setomaa kultuuriprogrammi rahastamist,» seisab avalduses.