Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum ütles Postimehele, et ettevõtjad on nõus keskkonnatasusid maksma, kuid nad peavad ka selgelt aru saama, mille eest nad neid maksavad ning milleks ja kuidas tasudest saadavat raha kasutatakse.
Tema sõnul ei saa keskkonnatasude esmane eesmärk kindlasti olla riigieelarve tulude suurendamine ilma konkreetsete keskkonnaalaste ning majanduslike ja sotsiaalsete analüüsideta. «Keskkonnatasusid maksvad ettevõtted on suured tööandjad ning nende poolt makstavat keskkonnatasu ei saa vaadata lahus ettevõtluse ülejäänud maksukoormusest, mis avaldab neile reaalset mõju,» lausus ta.
Tema sõnul selgus näiteks Mäetööstuse Ettevõtete Liidu tellitud Ernst & Youngi uuringust, mis tegeles konkreetsete kaevandamisettevõtete majandusandmetega, et kaevandustasude tõus käib mitmetele kaevandusettevõtetele tulevikus selgelt üle jõu.
Hetkel puudub ministeeriumil faktipõhine ja reaalne arusaam sellest, mis toimub Eesti keskkonnas tegelikult.
Meybaum märkis ka, et kuigi keskkonnatasude pikaajalist planeerimist alustas keskkonnaministeerium juba 2001. aastal, mil koostati esialgne kava keskkonnatasude kujunemiseks aastatel 2001-2015, ei ole pikaajalise kava koostamisest edaspidi midagi välja tulnud.
Praegu valmistab ministeerium ette 2016. aastast kehtima hakkavate keskkonnatasude raamkava, mille senine arutelu viitab Meybaumi sõnul, et ettevõtjaid kaasatakse vaid näiliselt. «Ministeeriumil puudub selge strateegia või seda ei avaldata ettevõtjatele. Puuduvad alusuuringud, mis annaksid võimaluse määrata planeeritavate keskkonnatasude sotsiaal-majanduslikku mõju,» ütles ta.
Liidud: ministeerium ei tea, mis keskkonnas toimub
Tööstusettevõtete liidud märkisidki keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas, et riigil puudub keskkonnatasude strateegia, mis sätestaks tasustamise printsiibid ja eesmärgid kooskõlas Eesti riigi huvide ja Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitikaga. Samuti puudub ministeeriumil nende sõnul faktipõhine ja reaalne arusaam sellest, mis Eesti keskkonnas tegelikult toimub.