Andrus Saare: otsustamatuse traagika Luunja valla näitel

, riigikogu liige (IRL)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kõige rohkem on Eestis pisikesi omavalitsusi. Koolidest kõneldes tähendab see, et enamikus kooliga omavalitsustes on keskmise või väikese suurusega põhikoolid. Vaid 94 omavalitsust peavad gümnaasiumiastmega kooli.

Tugeva maapõhikooli eesmärk võiks olla, et klassis on keskmiselt kümme õpilast – sellest lähtub toetuse jagamisel muide ka riik.

Gümnaasiumiastmes (10.–12. klass) saab sama pisikeste klasside korral õppekava täita vaid täielikus miinimummahus – tegelikult ei suudaks selline kool pakkuda oma noortele valikaineid ega õppekavavälist tegevust. Meil on aga jätkuvalt omavalitsusi, mille koolide ühes klassis või vanuseastmes on gümnasiste keskmiselt 12 või vähem. Selliseid omavalitsusi on 26 ja nende seas on ka Luunja vald oma keskkooliga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles