E, 28.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Inimesed loovutasid kampaania ajal kümneid lõhkekehi

Andres Einmann
, postimees.ee päevatoimetaja
Inimesed loovutasid kampaania ajal kümneid lõhkekehi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Eesti elanikud loovutasid eelmisel nädalal lõppenud lõhkematerjali loovutamise kampaania raames  hulgaliselt lõhkekehi, sealhulgas lennukipommi, mürske ja granaate.

Päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugonen ütles Postimehele, et demineerijad sai kampaania ajal kokku 51 väljakutset, millest 20 olid otseselt seotud lõhkematerjali loovutamise kampaaniaga.

Demineerijad said kätte üle 13 kilogrammi lõhkeainet, üle 180 detonaatori, kuus mürsku, ühe lennukipommi, 12 miinipildujamiini, kuus käsigranaati, neli reaktiivgranaati, viis lõhkepaketti, 16 sütikut ja hulgaliselt signaalrakette, süütenööri, õppemoona ning tühje lõhkekehade kesti.

Samuti loovutasid inimesed kampaania ajal demineerijatele üle 8000 padruni. Pugonen nentis, et padrunid ei ole küll otseselt demineerijate tegevusvaldkond, kuid loomulikult võetakse ka padrunid vastu, kui inimesed neid loovutavad.

Paar kampaania ajal tehtud väljakutset olid seotud juhtumitega, kui inimesed kahtlustasid, et tegemist võib olla lõhkekehaga, kuid kahtlus osutus siiski alusetuks.

«Me üritame seda sättida lõhkematerjali loovutamise kampaaniad lumeperioodi peale, kuna siis tuleb mujalt välja vähem lõhkekehi ja demineerijatel on natuke rohkem aega tegeleda muude valdkondadega, kuna väljakutseid on vähem. Sellest tulenevalt me üritame talveperioodil kätte saada lõhkematerjali, mis on kellelgi kodus,» sõnas Pugonen.

Pugoneni sõnul on lõhkematerjali loovutamise kampaania kokkuvõte praeguse seisuga 99-protsendilise tõenäosusega lõplik, täpsustamist vajav veel , kas mõni väljakutse oli seotuse päästeameti kampaaniaga või andis inimene lõhkematerjalist teada juhuslikult kampaania toimumise ajal.

«Kampaania kestis olümpiamängude ajal, mil inimeste tähelepanu on keskendunud spordimaailmale, seega on selline lõhkematerjali loovutamise maht väga hea tulemus. Tegelikult võiks nimetada õnnestumiseks ka sellist kampaaniat, mille käigus me saame ainult üheainsa plahvatusohtliku asja kätte,» nentis Pugonen.

Eelmise lõhkematerjali loovutamise kampaania korraldas päästeamet mullu  kevadel. Selle kampaania ajal said demineerijad 100 väljakutset, millest 31 olid otseselt seotud kampaaniaga. Kokku loovutasid inimesed 1,2 kilogrammi püssirohtu, 11 mürsku, üheksa lõhkepaketti, viis käsigranaati, 19 detonaatorit ja muud plahvatusohtlikku.

Pugoneni sõnul on rõhuv enamus loovutatavast lõhkematerjalist pärit enamasti Teisest maailmasõjast, kuid on ka uuemast ajast pärinevaid lõhkekehi.

«Tihti on ka nõukogude perioodist pärinevaid erinevaid asju. Kahjuks on ka uuemaid asju, mis on taasiseseisvunud Eestis kaotatud, varastatud või muul kombel sattunud tsiviilkätesse, kus seda ei tohiks olla,» nentis Pugonen.

Pühapäeval lõppenud lõhkematerjali loovutamise kampaania oli päästeameti jaoks viies. Pugonen meenutas, et kolmanda kampaania lõpus tekkis probleem, kuna riigikohus otsustas, et Eesti seadusandlus ei luba lõhkematerjali loovutamise kampaaniaid läbi viia, kuna seaduses ei ole sellist paragrahvi, mis ütles, et lõhkeaine või lõhkekeha vabatahtlikul loovutamisel kriminaalmenetlust ei alustata.

«See pani tegelikult taolistele kampaaniatele piduri peale ja me ootasime 2013. aastani, kui jõustus seadusemuudatus, mille järgi inimene lõhkematerjali vabatahtlikul loovutamisel karistada ei saa. Eelmisel aastal jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muudatus ütleb, et lõhkematerjali vabatahtlik loovutamine on aluseks, et kriminaalmenetlust ei alustata,» rääkis Pugonen.

Päästeamet tegi eelmisel aastal küsitluse, et saada teada inimesi hoiakuid ja teadlikkust seoses lõhkematerjaliga. Üle 90 protsendi inimestest olid teadlikud, et leitud lõhkekeha ei tohi puutuda ja kohe tuleb helistada häirekeskuse numbril 112.

«Samas arvas 50 protsenti inimestest arvas, et nad saavad karistada, kui teavitavad oma valduses olevast lõhkematerjalist. Tegelikkuses on Vastupidi, karistada võib saada siis, kui sa ei teata oma valduses olevast lõhkematerjalist ja see kuidagi välja tuleb. Kõige halvem oleks see, kui lõhkematerjaliga juhtub õnnetus, inimene saab vigastada ja sellele järgneb veel karistus lõhkematerjali ebaseadusliku omamise eest. Seega on kõigil inimesel mõistlik enda valduses olev lõhkematerjal vabatahtlikult loovutada ja seda mitte ainult kampaaniate ajal,» lausus Pugonen.

Märksõnad
Tagasi üles