Neljapäeval Postimehes: autokoolid on Raadi lennuvälja pärast tülis

OÜ Autosõit valduses olev Raadi libedasõidurada on Tartu ümbruse ainus, eilegi harjutati seal usinalt.

FOTO: Jassu Hertsmann

Pankrotistunud firmast maha jäänud ja aastaid Raadi lennuväljal vedelenud hiiglaslik prügihunnik on nüüd küll koristatud, ent tühi plats kujunes sama suureks intriigiveskiks.

Konkurendid tunnistavad, et OÜ Autosõit on igati edumeelne firma, mis on haaranud Eesti sõiduõppeturu tänu headele ideedele. Ent kui liidripositsioon käes, on vaja edumaad hoida. Eestis on kokku viis autokoolituse libedarada ja neist kolme majandab Autosõit. Lisaks EASi raha eest tehtud Aseri omale on Autosõidu käes ainsad rajad Tallinnas ja Tartus. Libedasõit on õppurile kohustuslik.

Libedaraja nullist ehitamine on üle mõistuse kallis ja käib üle võimete ükskõik millisele Eesti autokoolile. Sääraseid suuri betoon- või asfaltkattega platse napib, tavaliselt ongi neid tehtud vanadele lennuväljadele, mis kaetakse spetsiaalse kattega, mida kastetakse veega. Enamik autokoole elab praegu peost suhu, sadu tuhandeid eurosid maksva libedaraja peale ei ole mõtet mõeldagi, aga Raivo Kiisk võttis kätte ja hakkas mõtlema.

Raivo Kiisk on endine Tartu majanduspolitsei juht. Ta on seotud OÜga Sõiduõpe. OÜ Autosõit kolmandiku osanik ja juht Indrek Madar on kunagine liikluspolitsei juhtivinspektor, teise kolmandiku osanik Tarmo Salus aga endine liikluspolitsei eriüksuse komissar ning kolmas osanik on Illimar Maasing.

Raadi lennuväli asub Tartu külje all, seal tegutseb lisaks teada-tuntud autoturule veel Autosõidu libedarada. Seoses «Teeme ära!» kampaaniast pärineva prügi lõpliku ärakoristamisega vabanes lennuväljal tühi plats, mille Kiisk lootis maa omanikult, Tartu vallalt rendile võtta, et teha Autosõidu oma kõrvale teine libedarada.

«Pärast esimese libedaraja valmimist Raadil tuli määrus, mis pani tulevased rajad paika Autosõidu libedaraja mõõtmete järgi,» väitis Kiisk. «Raja laius peab olema vähemalt 45 meetrit ja pikkus 300 meetrit, sellele lisaks turvatsoon. Sellist platsi ei suuda keegi ise teha ja pangad ka raha ei anna, kui just eurofondide toetust taga pole.»

Edasi loe Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!

Tagasi üles