Bastionikäikudes etendub märtsipommitamise teemaline näidend

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on kunagises pommivarjendis linnamuuseumi ekspositsioon.
Praegu on kunagises pommivarjendis linnamuuseumi ekspositsioon. Foto: Toomas Huik

Tallinna pommitamise aastapäeval, 9. märtsil mängitakse Harjumäe aluses kunagises pommivarjendis osalusdraamat «Punane hukk».


Esimene neljast etendusest algab 9. märtsil kell 18.30. 9.märtsil 1944 kell 18.30 algas nõukogude lennuväe pommirünnak, mille käigus hävis kolmandik Tallinnast ja hukkus üle 700 inimese. Teist samapalju leidis rünnaku eest varju Harjumäe all maa-aluses käigus.

Etenduses o kõik just nii, nagu mäletavad märtsipommitamise läbielanud: «Varjendites olid puu-narid, hööveldamata laudadest, nende kõrval suured nõud joogiveega, mille küljes olid ketiga metallkruusid. Varjendid olid rahvast täis, kõik ei mahtunud naridele istuma, osa istus põrandal, suuremad lapsed istusid üleval, täiskasvanud all. Toit oli omal kaasa võetud, kellel ei olnud, sellele jagati. Kütet sees ei olnud, elektrivalgus oli olemas. Sissepääs oli Hirvepargi juurest.»

Ka nüüd pole teatrisaali ja sellele omaseid mugavusi – on kitsad käigud, on narid, on inimesed ja erinevad inimsaatused – piir näitlejate ja vaatajate vahel on vaid aimatav.

Piir mineviku ja olevikugi vahel hägustub ja aja loost saab elu lugu, numbrid saavad nimed ja näod:


2 pommirünnakut
300 nõukogude hävitajat
3 068 pommi
1549 hävitatud hoonet
14 maa pealt pühitud tänavat
725 hukkunut
659 vigastatut
20 000 peavarjuta inimest
.... vaid 70 aastat tagasi.


Ajateater mängib Loone Otsa dokumentaalnäidendit «Punane hukk» vaid neli korda: 9. ja 10. märtsil algusega kell 18.30 ja 21.12. Kohtade arv on piiratud – mängupaiga eripärast tingitult pääseb ühele etendusele vaid 40 inimest.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles