Kriitika: koolireform jagab hoolekogule liiga vähe võimu

Koolitunnis.

FOTO: SCANPIX

Nii lapsevanemate kui õpilaste hinnangul annab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu liiga vähe võimu kooli hoolekogule. Õpilasliit usaldaks hoolekogule koguni direktori valimise.

«Eelnõu kõige suuremaks miinuseks peame seda, et sisuliselt ei ole võrreldes kehtiva seadusega muudetud kooli hoolekogu rolli ja pädevusi,» leidis lastevanemate liidu juhatuse esimees Enn Kirsman.

«Hoolekogu roll on jätkuvalt õiguslikult ebamäärane. Hoolekogu ei otsusta midagi sisuliselt, aga õnneks ei vastuta ta ka tegelikult millegi eest,» rääkis lastevanemate esindaja Postimees.ee'le.

Hoolekogu õigusi ja kohustusi ritta seades tekkis Kirsmani väitel küsimus, et kui hoolekogu poleks, kas siis jääks koolis elu seisma. «Ilmselt mitte,» vastas ta ise. «Aga kas sellist hoolekogu on üldse (segama) vaja?»

Kirsmani sõnul on hoolekogu koht, kus muutub kooli ja kodu koostöö tegelikkuseks. «Koht, kus kogukond saab väljendada oma ootusi ja panna ka ülesandeid koolile,» kirjeldas ta.

«Praegu on hoolekogu suuresti ripats, mille töö edukus sõltub koolijuhi tahtest. Meil on väga palju väga hästi tegutsevaid hoolekogusid, kuid seadus tuleks kirjutada selliselt, et kõik hoolekogud oleksid sellised,» lisas Kirsman.

Lastevanemate liidule sekundeerinud Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimehe Kristo Petersoni sõnul saaks nii mõnedki haridussüsteemi nõrgemad kohad parandada, kui anda kõigile osapooltele selge ja ühise vastutuse kooli ees.

«Selleks tuleks meie arvates suurendada kooli hoolekogu rolli ja panna sellise õpetajate, õpilaste ja kooliomaniku esindajatest koosneva kogu ülesandeks näiteks kooli arengukava, õppekava, kodukorra ja teiste koolielu reguleerivate dokumentide kinnitamise,» pakkus ta.

Samuti hakkaks hoolekogu Petersoni nägemuses valima kooli direktorit.

Haridusministeeriumi pressijuhi Tarmu Kurmi sõnul arutati riigikogu kultuurikomisjonis hoolekogu rolli korduvalt ja mingil juhul pole eesmärk vähendada hoolekogu rolli.

«Eelnõusse kirjutati kindlalt sisse, et hoolekogu osaleb kõigi oluliste otsuste ja dokumentide ettevalmistamisel,» rääkis ta. «Hoolekogu osaleb aruteludes ja saab väljendada oma seisukohti.»

Kurmi teada on Eestis palju väga hästi toimivaid ja tublisid hoolekogusid.

«Reeglina on siis hea ka koostöö hoolekogu, kooli juhtkonna ja kooli pidaja vahel. Toimiva koostöö puhul on täiesti loomulik, et kooli pidaja võtab ka hoolekogu kuulda ja arvestab hoolekogu seisukohtadega.»

Samas märkis Kurm, et hariduse omandamiseks peab võimalused looma kohalik omavalitsus.

«Seda täidetakse koolide pidamise kaudu ja omavalitsusel kui vastutajal peab olema ka lõplik otsustusõigus,» selgitas ministeeriumi pressijuht.

«Kooli juhtkond allub kooli pidajale, nii et selle kaudu on pidajal võimalik vajadusel sekkuda, kui asjad koolis valesti kipuvad minema. Hoolekogu aga on iseseisev organ ja kooli pidaja ei saa näiteks hoolekogu laiali saata.»

Ligi poolteist aastat riigikogus arutlusel olnud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus läheb täna teisele lugemisele ning võetakse tõenäoliselt nädal hiljem vastu.
 

Tagasi üles