Maidan Donetskis mõistmist ei leia

Kommunistide telgid Donetskis Lenini ausamba juures. Foto: Raigo Pajula

Viktor Janukovõtši kantsis nõutakse rahu ja seda, et keegi Lenini monumentidega ei sõdiks.

Lennujaamast Donetski kesklinna viinud taksojuhi sõnul pole «maidantšikuid» praegu linnas küll eriti kuskil näha, pühapäeval veel toimus midagi, kuid nüüd on tööpäev ja inimestel muud mured. Küll asuvat üksteisele väga lähedal kaks nn vaenuleeri – siinsed euromaidani pooldajad ja antimaidanlased, kelle hulka kuuluvad nii kohalikud korrahoidjad kui ka näiteks põhimõttelised Ukraina vastased, kelle sõnul pole tarvis Venemaaga ühinemisest üldse midagi rääkidagi, sest «see siin on juba Venemaa». Euroopa-meelsed protestijad on Donetskis kogunenud siiani poeet Tarass Sevtšenko kuju juurde, st nad on seda varem teinud, sest eile ulus tühjal väljakul vaid tuul ning monumendi ääri katsid ainult mõned lilled ja pärjad. Kiievis päev varem toimunud hukkunute mälestamisega ei saa seda kuidagi võrrelda, mastaapide vahe ongi lihtsalt mõõtmatu ja meelsus linnades täiesti erisugune.

Hoopis aktiivsem tegevus toimub mõnesaja meetri kaugusel Lenini kuju ees. Seal on koha sisse võtnud näiteks kuju kaitsjad, kes nimetavad end idarindeks. Ka on kohalikud kommunistid püsti pannud oma telgi. Mõlemad seltskonnad tegelevad agaralt allkirjade kogumisega. Miks aga allkirju tarvis on – eks ikka Lenini skulptuuri kaitseks, kuna viimasel ajal on üle Ukraina liikunud suur langetamispuhang. Selleks et sama asi Donetskis ei juhtuks, toimubki agar organiseerumine. «Kas võime teile helistada nii öösel kui päeval, kui ründama tullakse?» küsib värbaja. «Muidugi!» vastab end äsja kirja pannud ägestumisalti näoga mees. Miskipärast on kohalikud vanemad naised samuti laua ääres trügimas, et oma nime kaitsenimekirja kanda.