Paloma Krõõt Tupay: väike vanemlik mõtisklus

Paloma Krõõt Tupay
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Erakogu

Meie lastele kingiti lastelaulude plaat. Üks neist on eriti äge. Laulan nüüd poegadega igal autosõidul täiest kõrist: «Isal on sõbrad ja auto ja töö. / Emal on telefon, perekond, köök. / Vennal on disko ja tossud ja tissid /… / Taadil on piip ja prillid ja õlu. / Memmel on vardad ja nurjaläinud elu. / Õel on sõrmused, messid ja missid. / Minul vaid pott, mille sisse ma pissin.» (Tim Janson, «Minul on»)

Läksime reisile. Mõtlesin osta vanemale pojale nuputamise vihiku. Valisin kallima, eheda Eesti oma variandi. Poeg nõudis õhtul, et loeksin talle ette tagakaane luuletuse: «Koristamise laul tüdrukutele».

Sellise ilusa lõpuga: «/…/ Riided sean ma kaunilt kokku / nii, et nendel puhkab silm. / Nüüd mu tuba paistab välja, nagu elaks siin üks daam. / Ja eks daam ma olla tahaks / kord ka siis, kui suureks saan.» (Maria Antons-Valner)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles