Psühholoog: kui lahata surma, tuleb rääkida elust

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Olemise juurde kuulub kaks poolt: üks on elu ja teine surm.  Sõltuvalt sellest, kuivõrd inimene julgeb surmale otsa vaadata, julgeb ta elada.

Need kaks mõtet lausub koolipsühholoog Marianne Ju­hanson kohe vestluse algul. Ta ütleb, et see on paradoksaalne, kuid alles surma peale mõtlemine tekitab inimeses küsimuse, mis on ta elu väärt ning kas temaga võib samuti juhtuda midagi sellist, et ta ei taha enam elada.

Kuidas puudutab see kooli, kui linnas levib uudis, et üks õpilaste kaaslane on võtnud endalt elu?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles