Kaarel Tarand: parim seadus?

Kaarel Tarand. Foto: Tairo Lutter

Avalikul konkursil valiti eelmise aasta parimaks seaduseks erakonnaseaduse uus redaktsioon. Kahtlemata on uued sätted samm edasi senisest ebamäärasusest ja seda ka erakondade rahastamise ning selle järelevalve alal. Riigikogu seadustas erakondade senisest põhjalikuma ja selgema finantsaruandluse korra, mis võimaldab oluliselt parandada mitte ainult järelevalveorgani, vaid ka avalikkuse järelevalvet erakondade rahakasutuse üle.

Siiski tuleb osutada, et mitme hea sammu juures leidis seaduseelnõu menetlust juhtinud riigikogu põhiseaduskomisjon võimaluse lisada seaduseteksti uusi probleeme tekitavaid sätteid. Juba eelnõu menetluse alg­faasis, 6.11.2013 juhtis erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) kirjalikult tähelepanu mitmele olulisele puudusele ja veale, mis uude seadusteksti sisse kirjutati (loe täpsemalt www.erjk.ee).

Kirjas põhiseaduskomisjonile osutas ERJK, et ebamääraselt, segadust tekitavalt ja rakendamatult püütakse reguleerida erakondade laenutegevust, tehinguid kolmandate isikute vahel, negatiivse netovara probleemi, majandusliku nõustamise ja auditeerimise küsimusi. Riigikogu põhiseaduskomisjon reageeris ERJK arvamusele paraku seisukohaga, et poliitilised kokkulepped kaaluvad ekspertarvamusest rohkem, ning ERJK märkusi ja tõstatatud küsimusi edasises menetluses arvesse ei võtnud.