Mark Soosaar: mõtisklus Linnutee all

Mark Soosaar Foto: Postimees.ee

Suur tänu presidendile kutsumast nii paljusid pärnakaid meie kontserdimajja! Oli võimalus kohata mõttekaaslasi üle Eesti ja kutsuda riigipead uuesti riigi sünnilinna nelja aasta pärast. Loodame siis avada kontserdimaja kõrval jõekaldal Läänemere Kunstisadama. Kui vaid teisedki meie ühise mere kaldal asuvad riigid ideega kaasa tulevad ning oma ujuvpaviljonid õigeks ajaks valmis ehitavad. Ja kui hästi läheb, siis avanäituseks on «4 x 100 WABADUS». Saavad ju neli riiki – Soome, Leedu, Eesti, Läti – riburada saja-aastaseks. Ning miks mitte kõrvutada nelja rahva sajandipikkust loomingut?

Aga kui ööpimeduses soome kelguga meretagusesse koju tagasi sõitsime ja oma tagasihoidlikku majauberikku jõudsime, siis jäime nukraks. Taevas on Manija kohal ilma valgusreostuseta ja seepärast särab siin palju rohkem kaugeid tähti kui linnas. Linnutee all tundsime end taas universumi tolmukübemetena, osakesena palju suuremast pildist kui paar tundi tagasi kontserdimajas.

Jah, seal ilutulestiku all oli vägev valgusküllane pidu. Me tõusime püsti, kui hakkas kostma presidendimarss ja riigipea saali sammus. Me jäime püsti, kuni saime pasunakoori saatel proovida, kas riigihümni sõnad ikka peas püsivad. Aga me ei jäänud püsti ega tõusnud hiljem uuesti nende ukrainlaste mälestuseks, kes hukkusid vaid mõni päev tagasi oma maa ja rahva vabaduse eest. Mälus tiksumas dramaatiline telepilt päevalillerahvast, kes tahab meiega ühisesse liitu, asusime kuulama riigipead.