Paljude liitlaste taskutes ulub tuul

Foto: Repro

Ligi 700 kaitseväelast Eestist, veidi üle 200 Lätist ja veidi alla 200 Leedust – selline saab olema 2016. aastal Baltimaade poolt NATO kiirreageerimisjõududesse lubatava pataljoni rahvuslik jaotus. Need arvud on ka suurepärane illustratsioon sellele, kuivõrd erineb kolme sarnases julgeolekuolukorras naabri valmisolek riigikaitset rahastada.

Reegel, et NATO liige peaks riigikaitsele kulutama kaks protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust (SKT), on mõeldud latiks, mida saaksid võrdselt ületada nii USA kui Albaania, sest mõõdik on seotud riigi enda rahvaarvu ja jõukusega.

Eesti täidab kahe protsendi reeglit tänavu juba kolmandat aastat. Tiba suurema rahvaarvuga Läti ja Leedu lähevad viimastel aastatel järjest madalamalt lati alt läbi, jäädes Eestile sadades miljonites eurodes alla isegi kulutuste numbrilises summas.