Katri Raik: keskkond on keeleõppel oluline

Katri Raik Narva kolledži ees.

FOTO: Toomas Huik / Postimees

Tartu Ülikooli Narva kolledži direktori Katri Raiki sõnul on keelekeskkond võõrkeele õppimisel oluline, kuid mitte peamine tegur.

«Ma olin väga uhke, kui üks professor kiitis mind selles eest, et ma valdan eesti, soome, vene, inglise ja saksa keelt.  Ja need keeled ei kuulu sugugi samasse keelegruppi. Ja ma ei ole elanud kõikide nende keelte keskkonnas. Seda lünka aitavad täita televisioon, raadio ja internet,» ütles Raik venekeelsele uudisteportaalile Postimees.ru.

Samas on Raik veendunud, et televisioonist, raadiost ja internetist jääb väheks ning põhiteadmised  keele kohta annab siiski kool.  Ta märkis, et täna õpetatakse Eestis eesti keelt heal tasemel ning õpetajad on hea haridusega.

Samas tõdes ta, et keele valdamise puhul on oluline sotsiaalne suhtlus. «Eile me avasime Narvas Eesti moe näituse. See teema on kõigi naiste jaoks oluline sõltumata emakeelest. Meil on, millest rääkida, sõltumata emakeelest. Just sellel peaks keeleõpe põhinema  - vastastikkuse mõistmise ja sidemete laiendamise kaudu,» rääkis ta.

Raik tõdes, et tema Narva õpilastel ei ole võimalust kasutada eesti keelt tänaval või poes, kuid paljud neist on osalenud keelelaagrites, kus nad on olnud eestikeelses keskkonnas. «Just see ongi keeleline ja kultuuriline keskkond, mis võimaldab arendada koolist saadud keelebaasi,» lausus Raik.

Tallinna Ülikooli vene kirjanduse professor Irina Belobrovtseva avaldas eile arvamust, et keelekeskkonna puudumine ei tohiks olla takistuseks eesti keele õppimisel. Sellega oponeeris Belobrovtseva Ida-Virumaa tudengitele, kes kurtsid, et riigikeele heale valdamisele saab sageli takistuseks eesti keeles suhtlemise võimaluse puudumine. Tema avaldus tõi venekeelses meedias kaasa debati keelekeskkonna olulisuse üle keeleõppel.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles