Riigikogulane Marek Strandberg rääkis tänasel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu arutelul parlamendis, et õpetajaamet võiks valla olla vaid parimatest parimatele kõrgkoolilõpetajatele.
Strandberg: koolid ei vaja keskpäraseid õpetajaid
2. juuni 2010, 21:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Strandbergi sõnul oleme täna olukorras, kus õpetaja kutse taotleja ei ole mitte kõige parema õppeedukusega inimene ülikoolis, vaid seda võetakse väga sageli kui tööd, mida on võimalik teha ka sõltumata õpiedukusest.
Ülikoolid võiksid tema hinnangul olla positsioonis, kus õpetajakutset antaks vaid edukatele ja andekatele. «See aga tähendab ka järgmist probleemi ehk töötasu- ja karjäärimudeli küsimust, milline peaks olema alates mingist ajahetkest see karjäärimudel ja töötasu mehhanism, mis tõepoolest ka nende edukate ja andekate õpetajaks minekut soosiks,» ütles Strandberg.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on Strandbergi sõnul vaid üks koht, kus defineeritakse õpetaja. «See on see hetk, kui koolidirektor palkab kellegi tööle ja ütleb, et ta on nüüd õpetaja – rohkem meil seadused väga täpselt õpetaja teket ega tema karjäärimudelit paika ei pane. Me teame, et meile tundub täna, et selgema karjäärimudeli puudumine teaduses on probleemiks laiemalt. Meie teadus ei ole väga konkurentsivõimeline või nii konkurentsivõimeline, kui me loodaksime. Tegelikult selle sama karjäärimudeli puudumine koolis, õpetajate hulgas on ka põhjus, miks tegelikult see sama kutse ei ole niivõrd populaarne,» rääkis ta.
Veel nägi Strandberg vajadust uute nn kihelkondade järgi, kus kohalikud omavalitsused suudaksid omavahel kokku leppida ühistegevustes ja prioriteetides. Kool on tema hinnangul siin üks kõige olulisemaid komponente. «Koolivõrgu jaotumine kohalike omavalitsuste vahel ja prioriteetide kokkuleppimine on möödapääsmatu eeldus, et me saaksime üldse rääkida kohalike omavalitsuste ühinemisest nendeks uuteks kihelkondadeks, kus tegevuseks ei ole mitte tegevus, mis toimub kirikute ja surnuaia ümber, vaid tegevus, mis toimub koolide, ettevõtluskeskuste ja muu sellise ümber.»
Strandberg leidis, et riik peaks aktiivselt kaasa aitama, et kohalikel omavalitsustel ja omavalitsusliitudel oleks suutlikkus ja võimekus omandada neid teadmisi, millisel moel ühist strateegiat kavandades on võimalik jõuda selleni, et omavalitsuste liitumine ei ole mingisugune vaevaline, vaid täiesti loomulik akt.
Täna läbis riigikogus teise lugemise põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu. Parlament saatis juba poolteist aastat riigikogus küpsenud eelnõu järgmiseks kolmapäevaks lõpphääletusele, kusjuures nii opositsioon kui koalitsioon on andnud märku, et ei kavatse eelnõu vastuvõtmist takistada.