Halvad nimekaimud võivad tuua palju sekeldusi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakonna peadirektor Triinu Rajasalu

FOTO: Peeter Langovits, Marina Puškar

Tänapäeval on võimalik peaaegu iga inimese elukäigu kohta internetist infot leida, seepärast põhjustavad paljudele meelehärmi nimekaimud, kelle tegemised hoopis neile külge poogitakse.

Poliitik Ülle Rajasalu

FOTO: Peeter Langovits, Marina Puškar

Ema Ülle Rajasalu töötab hoopis keraamikuna.

FOTO: Peeter Langovits, Marina Puškar



Maikuu algul ilmus Postimehes nimekiri inimestest, kes ei maksa lapsele elatisraha. Nimekirjas leidus ka Tarmo Siku nimi. «Võtsime seda olukorda naljana ja lõõpisime, aga tegelikult tekitas see meie perekonnas segadust ja hämmeldust,» rääkis Tarmo Siku abikaasa Kaja Sikk. Elatisraha oli oma lapsele maksmata jätnud nimelt Siku nimekaim.

Kuna perekond oli just äsja oma tutvusringkonnas nimekaimu pärast ka ühe kriminaalasjaga kokku puutunud, muutusid Sikud ettevaatlikuks – mees pidi kohtus tõestama, et tema ei ole see inimene, kes korrarikkumisega hakkama sai. «Halvad nimekaimud võivad äripartnerites usaldamatust tekitada,» tõdes Sikk.

Abikaasa sõnul on olnud ka selliseid juhuseid, kus nimekaimu isa helistab neile ja nõuab meest telefoni otsa. «Ta vist ei saanudki aru, et meie Tarmo ei ole see Tarmo Sikk, keda tema otsib,» oli  Kaja Sikk nõutu.

Nimekaimu foto artikli juures

Pahameelt tekitavaid näiteid on veelgi. Näiteks 2006. aastal võttis kaitsepolitsei pistisekahtlusega vahi alla tol ajal presidendi kantselei haldusjuhina töötanud Jüri Soone.

Juhtumit kajastasid kõik meediaväljaanded, eksikombel aga ilmutas venekeelne Postimees artikli kõrval pildi hoopis teisest Jüri Soonest, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži professorist.

«Eks see vajas tutvusringkonnas õiendamist ja see riivas minu au kõvasti,» meenutas professor Soone. «Aga ma mõistan ju inimesi ja sellised eksimused võivad juhtuda,» lisas ta.

Tookordne eksitus põhjustas palju segadust – tekkis arvamus, et tehnikaülikooli professor töötas salaja veel ka presidendi kantseleis. «Ja kuna oleme rahvusvaheliselt tuntud ja lehte loevad ka paljud inimesed väljastpoolt Eestit, siis mainest sõltub väga palju, kas saame näiteks uuringuteks lepinguid või mitte,» rääkis Soone. «Sulleritega ei taheta ju tegemist teha.»

Küsimusele, kas Soone sai tänu artiklile teada, et tal on nimekaim, vastas professor, et endine haldusjuht on tema sugulane. «Jüri on meie suguvõsas traditsiooniline eesnimi,» selgitas ta.

Isegi kui nimekaim ei tee pahategusid, põhjustab ta ikkagi segadust. Praegu välisministeeriumis avaliku diplomaatia osakonna peadirektorina töötaval Triinu Rajasalul on sel põhjusel palju selgitusi jagada tulnud.

Kaks Üllet ja kaks Alfredit

Kui 2004. aastal lõpetas oma töö Pirita linnaosa vanemana Ülle Rajasalu, asus pärast teda ametisse Triinu Rajasalu. «Siis oli segadust kõige rohkem, pidin kõigile selgitama, et see poliitik Ülle Rajasalu ei ole minu ema,» meenutas Triinu Rajasalu. Aga veel viimase nädala jooksul on inimesed küsinud tema ema kohta. «Järgnes jälle pikk seletusprotsess, et minu ema töötab keraamikuna,» sõnas Rajasalu.

Rajasalude nimekaimude saaga sai alguse juba aastakümneid tagasi, sest nii poliitik Ülle Rajasalul kui ka Triinu Rajasalu keraamikust emal Ülle Rajasalul on äi nimega Alfred Rajasalu. «Ja ema on rääkinud, et kui kaks Alfredit hakkasid mõlemad maja ehitama, tekkis küsimus, kuidas saab ühel inimesel kaks maja olla,» rääkis Rajasalu.

Nimekaim on ka Postimehe ajakirjanikul Priit Pulleritsul. «Maailmas ongi minu teada kaks Priit Pulleritsu. Aga ma pole oma nimekaimu eales näinud,» ütles Pullerits. Teada on, et mees tegutseb ehituses.

Kunagi olevat Eesti Ekspressi lisalehes Kranaat ilmunud ka ehituse teadetetahvlist suur pilt, et töödejuhataja või vastutaja Priit Pullerits. «Ja Kranaadis oli siis kirjutatud, et näete, ajakirjanik Pullerits peab vabal ajal ehitusel lisa teenima,» meenutas ta.

Teletäht Hannes Võrno rääkis möödunud aasta veebruaris meelelahutusajakirjale Kroonika, et talle meeldib väga, et tal on nimekaim. Iseasi olevat see, kui lihtne elu sellel teisel Hannes Võrnol küll olla võib.

Võrno nimekaimu sõnul saab ta tihtipeale telefonitsi põnevaid ettepanekuid ja peokutseid. Tõeliseks jäämurdjaks on Hannes Võrno nimi eakatele prouadele. «Võrno nime kuuldes õhkavad prouad õnnest,» naeris avalikkusele tundmatu Hannes Võrno.

Levinud perekonnanime põhjuseta võtta ei saa

•    Riik saab piirata üksnes laialdase levikuga perenimede võtmist nimevahetusel.

•    Nimekaimude puhul ja ka muudel juhtudel on nimevalik inimeste enda otsustada ning riik sellesse ei sekku.

•    Mõjuva põhjuseta ei saa võtta perenime, mida kannab rohkem kui 500 isikut.

•    Eesti rahvastikuregistris on 222 perekonnanime, mida kannab vähemalt viissada, mõnda aga isegi üle viie tuhande inimese.

•    Viis levinumat perekonnanime Eestis on Ivanov(a) – 5790 kandjat, Tamm – 5247 kandjat, Saar – 4378 kandjat, Mägi – 3634 kandjat ning Sepp – 3591 kandjat.
Lisandunud on Anderson, Aus, Gussev(a)/Gusev(a), Kotkas ning Tooming.

Allikas: siseministeerium

Tagasi üles