Riigikogu väliskomisjoni esimehe, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Marko Mihkelsoni hinnangul peaks peaminister Andrus Ansip tõsiselt kaaluma võimalust tagasiastumispalve esitamisega Ukraina sündmuste tõttu oodata.
Mihkelson: Ansip peaks tagasiastumispalve esitamisega ootama
2. märts 2014, 14:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihkelson ütles Postimehele, et peaministril tasuks tõsiselt mõelda, kas 4. märts on kõige mõistlikum aeg tagasiastumispalvet esitada, sest praeguste sündmuste valguses peaks valitsus olema töö- ja otsustusvõimeline.
«On ülioluline, et valitsus oleks võimalikult stabiilne ja jälgiks täies mahus kõike, mis meie ümber toimub,» lausus Mihkelson, kelle hinnangul peaks Ansip seetõttu tõsiselt kaaluma tagasiastumispalve esitamise edasilükkamist.
Ansip ise andis täna Reformierakonna üldkogul aga mõista, et ei kavatse tagasiastumisega Ukrainas toimuva pärast viivitada, sest just praegu on valitsuse vahetuseks tema hinnangul õige aeg.
Täna pärastlõunal koguneb Tallinnas president Toomas Hendrik Ilvese kutsel erakorraliselt riigikaitse nõukogu, mis arutab Venemaa algatatud pingete jätkuvalt kasvu Ukrainas. Presidendi kantselei teatel saab nõukogu ülevaate olukorrast Ukrainas ning Venemaa relvajõudude sealsest tegevusest. Samuti arutab Eesti juhtkond NATO ja Euroopa Liidu koordineeritud vastusamme, mis kaitseksid Ukraina iseseisvust ja ühtsust, ning seda, millised on meie lähedal puhkenud kriisi mõjud Läänemere piirkonnale.
Riigikaitse nõukogusse kuuluv Mihkelson ütles, et kavatseb ette panna terve rea soovitusi, mida Eesti võiks koos partneritega realiseerida.
NIi peaks Euroopa Liit sõlmima tema sõnul Ukrainaga võimalikult kiiresti assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingu ning andma tulevikuks liitumisperspektiivi, samuti saatma monitooringumissiooni Krimmi. Lisaks peaks Euroopa Liit tema sõnul ette võtma konkreetseid samme Venemaa majandushuvide piiramiseks ning kehtestama viivitamatult Magnitski laiendatud nimekirja viisakeeldude ja varade arestimiste kohta.
«NATO omakorda peaks rakendama mitmeid erimeetmeid heidutuse kasvatamiseks (näiteks Türgi sadamas paiknevate USA sõjalaevade suunamine Ukraina rannikule), sealhulgas suurendama reageerimisjõudude kohalolekut Venemaaga piirnevates liikmesriikides,» kirjutas Mihkelson suhtlusvõrgustikus Facebook.
Lääneriigid peaksid tema sõnul algatama G7 tippkohtumise, jättes Venemaa sellest formaadist kõrvale. «Moskva peab mõistma, et sõja alustamine on rahvusvahelise õiguse jäme rikkumine ning sellel on tõsised tagajärjed,» ütles Mihkelson.