Plastist õpilaspilet pakatab võimalustest

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellist süsteemi on ilmselt kõik kontoritöötajad näinud: viibutad anduri ees kaarti, käib piiks ja uks läheb lukust lahti. Kui Richard-Mark Karelson Tamme kooli sööklas oma rohelist õpilaspiletit andurile näitas, käis samuti piiks, teisel pool letti tuli töötaja ekraanile lubav märge ja noormees sai hernesupi kätte.
Sellist süsteemi on ilmselt kõik kontoritöötajad näinud: viibutad anduri ees kaarti, käib piiks ja uks läheb lukust lahti. Kui Richard-Mark Karelson Tamme kooli sööklas oma rohelist õpilaspiletit andurile näitas, käis samuti piiks, teisel pool letti tuli töötaja ekraanile lubav märge ja noormees sai hernesupi kätte. Foto: Kristjan Teedema

Tamme gümnaasiumi kaheksanda klassi õpilastel on olnud veel vähe aega, et välja mõelda, milliseid trikke annaks uue e-õpilaspiletiga teha, ning esialgu on nad piirdunud selle korduvalt piiksutamisega sööklas.

Suuresti just selleks, et teada saada, kuidas õpilased harjuvad plastist e-õpilaspiletit kasutama ja kui sageli selle näiteks ära kaotavad, algas Tamme gümnaasiumis süsteemi prooviaeg. Kaheksanda klassi õpilastele jagati esmaspäeval uued plastkaardid, raamatukogusse ja sööklasse paigaldati andurid ning algas vaatlus.

Eile lõunaks ei olnud raamatukogus veel mitte keegi plastpiletiga laenamas käinud, seevastu lõunasöögil kasutati seda usinalt seniste talongide asemel. Roheline kaart käis lugeja eest läbi, aparaat tegi lubava piiksu, teisel pool letti tuli töötaja ekraanile märge õpilase kohta ja supitaldrik vahetas omanikku.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles