Eelmisel nädalal Brüsselis toimunud NATO kaitseministrite nõupidamisel arutati olukorda Ukrainas, aga Eesti valitsuses vastavat portfelli hoidval Urmas Reinsalul toimus ka veel üks tähtis privaatkohtumine Hollandi kolleegi Jeanine Hennis-Plasschaertiga. Teemaks oli Eesti soov osta Hollandi riigi käest jalaväe lahingumasinaid CV90 ja liikursuurtükke PzH 2000.
Praegu on kõne all Hollandi armees kasutatav CV90-nimeline masin, oma klassis kindlasti üks maailma tippe. CV90 on tegelikult Rootsi toodang. Rootslased ise kasutavad 40-millimeetrise automaatkahuriga varianti, Hollandile müüdi aga 35-millimeetrise kahuriga versioon.
Kas ost on ohus?
Hollandiga peetavate läbirääkimiste detaile ei taha kaitseministeerium praegu avaldada, aga jutt käib umbes 40–50 lahingumasina ostust. Ka hinna asjus jääb asutus kidakeelseks, kuid kindlasti on tegu üle 100 miljoni eurose ostuga. «Tõenäoliselt Eesti ajaloo suurim kaitsehange,» kinnitab Reinsalu.
Peale jalaväe lahingumasinate soovib Eesti Hollandist osta ka liikursuurtükke PzH 2000. Kas need ostetakse aga koos või eraldi, nii et kõigepealt lahingumasinad ja järgmise tehinguga liikursuurtükid, on praegu veel lahtine. Ilmselt sõltub see juba konkreetsetest võimalustest, hinnast ja läbirääkimiste kulgemisest.
Viimaste nädalate sündmused on aga selle kaitsehanke ohtu seadnud. Paratamatult eesootav valitsusevahetus häirib selliseid läbirääkimisi. Keegi – ei poliitikud ega ka konkreetsed ministeeriumiametnikud, kes oma tööd teevad – ju ei tea, mis juhtub järgmistel nädalatel, kes saab uueks ministriks, millised on uued poliitikad, mis on uue ministri soovid. Näiteks Sotsiaaldemokraatlik Erakond on eelnevatel aastatel avalikult kritiseerinud kaitse-eelarve kiiret suurendamist.