/nginx/o/2014/02/18/2830620t1h0afa.jpg)
Valitsus kinnitas tänasel istungil heaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ja Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu.
Seadusega ratifitseeritakse Eesti-Vene riigipiiri leping ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise leping.
Lepingutega määratakse kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir ning piiritletakse nende riikide vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad. Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir hakkab kulgema enam-vähem mööda praegust kontrolljoont.
Välisminister Urmas Paet ütles valitsus pressikonverentsil, et ei jaga kõhklust, kas praeguse Ukraina kriisi ajal peaks Eesti piirilepet üldse ratifitseerima. «Minu ja valitsuse seisukoht on, et jah, sellelaadset paralleeli me ei peaks tõmbama, et jätma lepped ei-tea-mida ootama,» ütles Paet.
«Kui mingit paralleeli tõmmata, siis seda, et mida vähem lahtiseid julgeolekut puudutavaid teemasid - ja selge riigipiir kindlasti on otse julgeolekut puudutav teema - seda parem. On oluline, et me saaksime lõpuks riigipiiiri Venemaaga fikseeritud,» ütles välisminister.
Varem on põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avaldanud korduvalt arvamust, et praegu pole piirileppe sõlmimiseks aeg küps ja see pigem vähendab kui suurendab meie julgeolekut. Paet kinnitas täna, et valitsuse otsus kiita ratifitseerimise eelnõu heaks oli üksmeelne.
Paet lisas, et tema teada on Venemaa piirileppe ratifitseerimisega «sama kaugel kui meie ehk et parlamendis pole ratifitseerimise protsess alanud.» Välisminister leidis, et oleks hea, kui selle protsessi jooksul parlamendid omavahel suhtleks.
Seaduse jõustumise protsess
Valitsus kiitis lepingute eelnõud heaks mullu 23. mail ning Eesti ja Venemaa välisministrid allkirjastasid lepingud käesoleva aasta 18. veebruaril.
Lepingute jõustamiseks on vaja need lepingute kohaselt ratifitseerida. Lisaks sellele on lepingud vaja ratifitseerida, kuna põhiseaduse kohaselt ratifitseerib riigikogu välislepingud, mis muudavad riigipiire ja välislepingud, mille rakendamiseks on vaja muuta Eesti Vabariigi seadusi.
Põhiseaduse kohaselt on Eesti maismaapiir määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Sõlmitavate lepingutega muutub Tartu rahu lepinguga määratud riigipiir.
Lepingutega seoses tuleb muuta riigipiiri seadust, mille kehtivas redaktsioonis on sätestatud ajutise kontrolljoone staatus ja selle ebaseaduslik ületamine. Lisaks vajab täiendamist merealapiiride seadus, milles on sätestatud Eesti Vabariigi ühepoolselt määratletud merealapiiride koordinaadid ja märgitud, et need võivad muutuda asjakohaste lepingute sõlmimise korral.
Seadus jõustub üldises korras. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.