Eesti Ajaloomuuseum kogub materjali Saksa okupatsiooni kohta

Eesti Ajaloomuuseum avab Maarjamäel renoveeritavas vanas tallihoones aasta lõpul mahuka näituse Saksa okupatsioonist, eksponaate oodatakse näitusele kogu Eesti rahvalt.


Maarjamäel, muuseumi krundi tagumises osas viimastel aastatel tühjana seisnud hoone oli algselt hobusetall ja tõllakuur. Sõjaeelsel ajal kasutas seda Eesti kaitsevägi, kuna alates 1937. aastast Teise maailmasõjani asus Maarjamäel Eesti Vabariigi Sõjaväe Lennukool. Seejärel läks suvemõisa ala Vene sõjaväe kätte.

Muuseumi haldusdirektori Aivar Reidla sõnul on nõukogude mereväe ajast säilinud suured väravad. Maha on lõigatud vaid värava kohal kõrgunud punane viisnurk, sest suured veomasinad ei mahtunud selle alt läbi.

«Mereväest jäi maja teisele korrusele päranduseks raudredel, mis viis katuse juurde, kus oli auk, kust sõjaväelased tõenäoliselt jälgisid, mis ümbruskonnas toimub,» rääkis Reidla. Tallihoone on tema sõnul viimane Maarjamäe lossikompleksi kuuluv hoone, mis renoveerimise ootuses tühjana seisis.

Renoveerimist vajab ka Maarjamäe loss ise. «Selle restaureerisid poolakad ja 1987. aastal avati lossis Revolutsioonimuuseum. Aga siis ajad muutusid ja lossist sai kiiresti Eesti Ajaloomuuseum. Praegu on muuseumi krundil veel tükk võsastunud maad, mille tahame aja jooksul pargiks muuta. Detailplaneeringu menetlus saab sel aastal loodetavasti ühele poole. Siis on lootust et riigieelarvest saadava rahaga ehitatakse siia filmimuuseumi hoone ja renoveeritakse loss, kus me loodame siis avada näituse «Eesti Vabariik 100»,» rääkis Reidla.
Ajaloomuuseumi uue ekspositsiooni projektijuhi Laura Kipperi sõnul tuleb tallihoone ülemisele korrusele ekspositsioon, alumisel korrusel on tehnilised ruumid ja konserveerimislaborid, kus saab läbi viia õpitubasid kõigile huvilistele.

Muuseumi teadur-kuraatori Olev Liiviku sõnul tahetakse näitusega vastata küsimustele, , kuidas püüti Saksa võimu aegse eluga kohaneda. «Kas siin oli ka mingisuguseid vastupanu ilminguid, kuidas sakslased viisid siin läbi oma repressiivpoliitikat kuni selleni välja, kuidas siit Saksa okupatsiooni ajal põgeneti või kes sel ajal Eesti territooriumile toodi. Ehk millised rahvused siit sõja ajal läbi käisid,» loetles Liivik.

Selleks, et näitus tuleks võimalikult mitmekesine, on Ajaloomuuseum välja kuulutanud kogumiskampaania, et saada Saksa okupatsiooni kohta võimalikult palju autentset materjali. «See on oluline seetõttu, et aastakümneid ei olnud selle materjali kogumine eriti soovitatav. Kui kellelgi sellist materjali oli, siis hoiti seda pigem salajas. Nüüd olekski aeg vaadata, mis sellest perioodist säilinud on,» lausus Liivik.

«Kogume nii võimu, repressioonide, holokausti ja sõjaga seotud materjali kui ka argielus kasutatud esemeid ja olmet kajastavaid fotosid. Näiteks otsime selliseid esemeid nagu vändaga õhutõrjesireen, Teise maailmasõja ajal Eestis kasutatud jalg- või mootorratas, lippe ja vappe, tänavate- ja asutuste silte, plakateid, lendlehti, mundreid, kiivreid, aga ka sukki ja šokolaadiümbriseid, mis vahetuskaubana olid laialt levinud. Oleme huvitatud sel perioodil ise valmistatud esemetest nagu rõivad, jalatsid või tööriistad,» rääkis Kipper.

«Juhul, kui te ei soovi oma esemeid, fotosid ja teisi materjale muuseumile annetada, palume siiski võimalust need näitusele laenutada või luba valmistada nendest koopiad.
Annetajaile on tänuks priipääse Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoonesse, Maarjamäe lossi ja muidugi uuele näitusele,» lubas Kipper.

Lähemat infot Saksa okupatsiooni aegse materjali kogumise kohta saab muuseumi kodulehelt.
 

Tagasi üles