Mis on maailm?

Rein Raud Foto: Mihkel Maripuu

Kultuur on tänapäeva inimesele raske koorem. Millal me ükskord nii kaugele jõuame, et saaks elada ilma kultuurita? Ja kas üldse? Tundub, et siin ei aita majanduse kasv ega langus, kriisid ega üleilmastumine: kultuur on ikka kohal, ta hoiab meid maa küljes kinni nagu gravitatsioon. Needmine ja manamine ei aita, kärped ei aita, bürokraatia levikust pole kasu: ikka on meil olemas kultuur, tema painajalik jõud ei paista kuhugi kaduvat.

Rein Raud on härjal sarvist haaranud ja kirjutanud raamatu «Mis on kultuur?». Pealkirjast hoolimata ei otsita teoses siiski sellele küsimusele vastust. Õigupoolest saab asi selgeks juba esimeses peatükis, kus kultuuri määratletakse «inimese elukeskkonda tähenduslikuks muutvate representatsioonide, tekstide ja praktikate lõdvalt seotud kogumina» (lk 24). Kui see lihtsamalt ümber öelda, võiks saada veel napima definitsiooni: kultuur on kõik see, mida inimesed teevad, räägivad, kirjutavad ja ette kujutavad. Kultuur on kõik see kokku. Kuid muidugi on oluline rõhutada, et need asjad on «lõdvalt seotud», sest tugevalt seotud jutt või tegevus poleks enam kultuur üleüldse – see oleks ainult üks kultuuri osa, üks tekst, usk, ettevõte või komme.

Raua määratlusest võib esile tõsta veel ühe sõnapaari: need jutud ja tegevused on «tähenduslikuks muutvad», st nad pole juhuslikud, vaid kannavad kindlat kavatsust. Nendega tahetakse midagi öelda või midagi ära teha. Tänu sellele on inimeste elul mõte. Paraku ei ole see mõte alati iseenesestmõistetav. Inimeste teed hargnevad, arvamused lähevad lahku ja põrkavad kokku, sellest ristlemisest, põrkumisest ja põimumisest saabki viimaks päris kultuur. See päris kultuur ei kuulu kellelegi, aga on ometi kõikide oma; ta pole kellegi loodud, aga ometi teevad teda kõik.