Juba suur, aga ikka ema tiiva all

Peeter Paan on šoti romaani- ja näitekirjaniku J. M. Barrie loodud tegelaskuju, kes keeldub suureks kasvamast, veetes oma igavest lapsepõlve väikesel saarel nimega Eikunagimaa. Foto: Illustratsioon: Eero Barndõk

Pärast kõrghariduse omandamist elavad noored endiselt vanematekodus. Või võtavad seljakoti, et ilmas ringi rännata ja juhutöödest elatuda. Abiellumine, laste saamine, püsiva töökoha leidmine ja oma kodu ei kuulu nende vaja-teha-nimekirja esikümnesse. Saage tuttavaks: see on Peeter Paanide põlvkond.

Madis* lõpetas keskkooli 1999. «Sim­City» ja «Age of Empires» olid just näinud ilmavalgust ning vennaga kahasse tuunitud arvutitel oli neid mänge hea pimendatud toas varaste hommikutundideni klõbistada. TTÜsse «seda arvuti-värki», nagu vanaema ütles, õppima minna tundus igati mõistlik – mingi töö pärast ju ikka saab.

Aga tuli välja, et ei saanud. Sest koolis püsimine eeldas rohkemat kui vanade arvutite up-grade’imist ja öiseid mängumaratone. «Kaks semestrit petsin ära,» märgib Madis mõtlikult arvutihiire alla kogunenud mustust näppides. Tuppa, milles istume, ei paista endiselt valgust. Akna ees on tumesinine autopiltidega ruloo.