Meestest 90 protsenti oleksid vähemalt mõttes nõus väikelapsega naise asemel kodus olema, kuid tegelikult on seda võimalust vanemahüvitise üheksa aasta jooksul kasutanud vaid viis protsenti isadest.
Täna Postimehes: isad jäägu lapsega vähemalt üheks kuuks koju
9. märts 2014, 21:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Helen Biin tõdes, et meeste passiivsuse põhjuseid tuleb otsida harjumuspärastest soorollidest: lapsega tegeleb eelkõige ema ja isa käib tööl.
«Emadesse on praegu suhtumine, et nemad on riskigrupp, kes jäävad aeg-ajalt lapsehoolduspuhkusele või haige lapsega koju, samas meeste puhul nähakse lapsi vastupidise märgiga – isadus tõstab mehe väärtust ja seda ka palgaläbirääkimistel,» arutles Biin, üks vastvalminud uuringu «Eesti vanemapuhkuste süsteemi analüüs» autoritest.
Praxise analüütikud on sotsiaalministeeriumi tellitud uuringus soovitanud reserveerida isadele kindel aeg lapsehoolduspuhkusest. «Kui pikk see aeg võiks olla, eeldab ühiskondlikku kokkulepet ja põhjalikumaid analüüse, kuid praegu tundub, et ühe kuu pikkune isakuu oleks kergemini vastuvõetav,» selgitas Biin.
Selle ettepaneku taga on teiste riikide, eelkõige Põhjamaade kogemused.
Isakuud või ka isakuusid – analüüsitud on kolme või kuut kuud – saaks kasutada vaid isa ja kui pere otsustab, et isakuud ei kasutata ning lapsega jääb esimestel eluaastatel koju vaid ema, siis jäädakse ilma isakuu eest makstavast vanemahüvitisest.
«Algul tunneksid mehed isakuud või isakuid kui sundi, kuid hiljem muutuks mõttemall ja võetakse loomulikuna, et ka minu kui isa ülesanne on lapse eest hoolitseda,» ütles Biin.
Praxise analüütikute teine, Biini sõnul peamine ettepanek on võimaldada lapsehoolduspuhkusel olijatele osakoormusega töötamist lapse kõrvalt. See muudatus annaks lapsevanematele vabamad käed oma elu korraldamisel ning teisalt vajab vananev ja madala iibega ühiskond rohkem töötajaid ja maksumaksjaid.
«Näiteks 50 ja 50 ja sellevõrra pikeneks ka vanemahüvitise maksmise aeg,– näiteks lapse kolmeaastaseks saamiseni -, kusjuures hüvitise kogusumma ehk täispäevad kokku, mille eest hüvitist makstakse jääksid endiseks,» selgitas Biin. «Praegu võib töötada kuni 320 euro eest kuus, ilma et vanemahüvitis väheneks, kusjuures eelduseks on lapsehoolduspuhkuse katkestamine. See kord on ajale jalgu jäänud, kui arvestada kas või meie demograafilist olukorda ning tööjõu vähenemist. Osalise koormusega puhkamise võimaldamine looks paremad võimalused nii töötaja kui tööandja jaoks.»