Vangide arv langes taasiseseisvunud Eesti ajaloos esmakordselt alla 3000, kui esmaspäevase seisuga oli Eesti kinnipidamisasutustes 2980 kinnipeetavat.
Vangide arv langes esmakordselt alla 3000 piiri
10. märts 2014, 20:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui veel kümme aastat tagasi oli Eestis 4576 kinnipeetavat ning möödunud kümnendi keskel 4410 vangi, siis 2012. aastaks oli see arv langenud 3371ni ning mullu rekordilislet madalale 3123ni.
Alanud aasta esimese kahe kuuga on vangide arvu langus jätkunud, jõudes esmaspäevaks 2980-ni. Neist 2442 on süüdimõistetud kurjategijad ja 538 vahistatud. Alaealisi on praegu trellide taga 32, naisi 151, eluaegseid 40 ning avavangla vange 141.
Kõige rohkem on kinnipeetavaid Tallinna ja Viru vanglas ehk vastavalt 941 ja 925. Tartu vanglas on 888 vangi ning Harku ja Murru vanglas 226.
Kriminaalhooldusaluseid on esmaspäevase seisuga 6069, nende hulgas on 560 ennetähtaegselt vabastatut, 1353 üldkasulikule tööle määratut ja 109 kannavad jalavõru ehk on elektroonilise järelevalve all.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Jako Salla tõdes jaanuaris, et kuigi kinnipeetavate arv on Eestis vähenenud ning seda peamiselt vahistatute hulga vähenemise arvelt, on see siiski pea kaks korda suurem kui Euroopa Liidus (EL) keskmiselt. «ELis edestavad meid kinnipeetavate arvult vaid Läti ja Leedu. Et saavutada EL-i keskmine tase, peaks meil olema umbes 1500 kinnipeetavat,» selgitas Salla.