Laste ja perede arengukavasse nähakse ette meetmed, mis aitaks suurendada meeste rolli pereelus. Praegu valitseb ühiskonnas liialt arusaam, et mehed teenivad raha ja naised kasvatavad lapsi, mistõttu läheb palju peresid lahku ja hakkab kaklema lapse elatise pärast.
Eesti mehed osalevad pereelus liiga vähe ja on näha, et nad ise tahaksid rohkem kodustega aega veeta, kinnitas sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Mari Kalkun. «Nad ise peavad end pere juures rohkemgi kompetentseks, aga kõik arvavad, et mehe ülesanne on raha teenida ja mehed ilmselgelt alluvad sellele arvamusele.»
Lihtsaimaks võimaluseks, kuidas seda arvamust muuta, on teavituskampaaniad.
Aga on ka selgeid poliitilisi meetmeid, millele Eestis pole siiani ühiskondlikku soosingut leitud. Mujal riikides hästi töötav poliitika on see, et vanemahüvitisest on mõned kuud ette nähtud vaid isale ja kui mees seda puhkusena välja ei võta, jääb pere sellest rahast ilma.
Esimesena kehtestas sellise korra Norra 1993. aastal, seejärel Rootsi, Island, Saksamaa. «See tundub ilmselge suund olevat kogu Euroopas,» nägi Kalkun. «Need riigid on leidnud, et selle rakendamise järel on muutused positiivsed - pered lähevad vähem lahku, meeste tervis on parem,» kinnitas Kalkun. Eestis lähevad jätkuvalt lahku enam kui pooled kooseludest ja abieludest.
Lähisuhte kompetents
Mismoodi see toimib? «Mees saab kogemuse lapse eest vastutusel. Praegu meil naised arvavad, et mees ei oska lapsega hakkama saada. Siis nad näevad, et saavad küll. Samuti saab mees lähisuhte kogemuse, kus ta vastutab reaalselt kellegi eest, sealt kasvab edasi suhe lapsega,» selgitas ta.
Kui isad on kodus, tõuseb ka sündimus – pered julgevad saada rohkem lapsi. «Tõenäoliselt on paarisuhe nii palju parem, naine ei ole oma otsustes ja pere toimimises üksi.»
Kui pere ei toimi, vaadatakse põhjust otsides naiste poole. «Meil arvatakse, et naine on õnnelikum, kui ta on kodus ja mehe ülesanne on raha teenida. Sisuliselt mehele ei nähtagi üldse ette, et ta lähisuhetes kompetentsi kasvataks ja pere psühholoogilise toimimise eest vastutust võtaks. Lõppkokkuvõttes kasvavadki naine ja mees lahku, sest naine tunneb endal kodus liiga suurt psühholoogilist koormat ja mees leiab, et käib kogu aeg tööl ja tal on seal raske,» arutles Kalkun.
Üksikvanem on ema
Meeste vähese pereelus osalemise üks näitaja on ka see, et üksikvanemaga peres kasvatab lapsi 90 protsendil just ema. «Me ei saa tagasi sellesse aega, kus kõik pered olid kohustuslikus korras koos ja üksikvanemaga peresid on ka mujal riikides,» pidas Kalkun paratamatuks.
Kalkun tõdes, et kooselude lagunemine on tänapäeval kindlasti enam aktsepteeritud kui varem, paraku ei ole aga juurde tulnud oskusi täiskasvanute vahelisi suhteid eelnevalt ja pärast lahkuminekut korda seada. «Meil lastakse peredel kisaga lahku minna ja siis nad jäävadki kisama, ühed on majanduslikes raskustes ja mehed ei saa lastega kokku.»
Meeste perekesksusele aitaks sotsiaalministeeriumi hinnangul kaasa ka osaajalise töö propageerimine, kuid see on paraku rohkem tööandjate kätes, kes laiemaid võimalusi oma töötajaile pakkuda saavad. Teisalt saab ka riik tunnustada töötaja- ja peresõbralikke ettevõtteid, näiteks vastavaid sertifikaate välja andes.
Meeste pereelus osalemise suurendamiseks kavandab sotsiaalministeerium:
• Tõsta teadlikkust riiklike perehüvitiste kasutamise võimalustest meestel, kujundada hoiakuid;
• Analüüsida riiklike toetuste ja hüvitiste skeeme ning teha ettepanekuid, mis suurendaks
meeste osalust pereelus ja lastekasvatamisel;
• Suurendada osaajaga töötamise võimalusi;
• Arendada ja hakata välja andma töötaja- ja peresõbralikkust ning soolist võrdõiguslikkust edendava ettevõtte sertifikaate.