Riigikogu lõpetas täna kriminaalmenetluse kobareelnõu 578SE esimese lugemise, kuid justiitsminister Hanno Pevkur võttis sellest esialgu välja ajalehtede liidu vastuseisu pälvinud isikuandmete kaitse osa.
Pevkur võttis vaidlusaluse isikuandmete kaitse osa seaduseelnõust välja
12. märts 2014, 14:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pevkur ütles, et kutsub lähiajal kokku nii täna avalduse teinud Ajalehtede Liidu kui teised asjasse puutuvad inimesed, et eelnõus olev inimeste isikukaitse tasakaalu punkt veelkord läbi arutada.
Muudatusettepanek puudutas jõustunud kohtulahendis süüdimõistetu nime initsiaalidega asendamist. Eelnõu järgi poleks initsiaalidega asendatud raskemate kuritegude nagu mõrva, inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastase, inimkaubanduse, seksuaal-, narko-, riigivastase ja ametialase kuriteo eest süüdimõistetud isiku nime.
Täna teatas oma vastuseisu sellele eelnõu Eesti Ajalehtede Liit, märkides, et kui justiitsminister Hanno Pevkuri välja pakutud eelnõu vastu võetakse, muutub raskemaks korruptsiooni ja võimu kuritarvituste avalikustamine meedias.
Pevkur osutas riigikogu kõnepuldis, et juba praegune seadus ütleb, et avalikustatud kohtulahendites asendatakse isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga, välja arvatud juhtudel, kui isik on toime pannud raske kuriteo. «Ajalehtede liit oma avalduses räägib, et inimestel on õigus teada, kes on nende äripartner või kasvõi naaber. Nõus, seepärast teen ettepaneku see osa praegu seadusest välja jätta, aga see tuleb läbi arutada. Õiguskantseler on korduvalt viidanud, et isikuandmete kaitse peab olema tagatud,» osutas justiitsminister tähelepanu. Ta kinnitas, et karistusregister ning kohtulahendid jäävad avalikuks ning selles osas on ajalehtede liidu avaldus ebatäpne. «Kui isik on ära kandnud oma karistuse, on tal õigus eeldada, et see on kustunud, mitte et googeldades tuleb välja, et see isik on varastanud moosipurgi,» põhjendas Pevkur. Ta lisas, et ootab sellele muudatusele sisendit eelkõige õiguskantslerilt, aga ka koostööd ajalehtede liiduga. Eesti Ajalehtede Liit (EALL), mis ühendab 34 lehte, juhtis tänases avalduses tähelepanu Eesti kohtuotsuste avaldamise traditsioonile. «Oleme seisukohal, et kõik avalikult kuulutatud ja jõustunud kohtuotsused (va alaealisi puudutavad) peaksid olema avalikkusele koheselt ja tasuta kättesaadavad. Näiteks peab inimestel säilima võimalus oluliste piiranguteta kontrollida neile teenuse osutaja või partneri tausta ja võimalikke kehtivaid karistusi tapmise, kelmuse, omastamise või väljapressimise eest, samuti peab avalikkusel olema info võimu kuritarvitamises süüdimõistetud isikute kohta. Eelnõu vastuvõtmisel need võimalused aheneksid oluliselt. Eesti astuks sammu tagasi läbipaistmatuma riigi suunas,» märkis ajalehtede liit oma avalduses.