/nginx/o/2014/03/13/2891114t1h1f90.jpg)
Riigikohtu endise esimehe ja kunagise kauaaegse Reformierakonna liikme Märt Raski sõnul ei ole üllatav Taavi Rõivase pakkumine peaministrikandidaadiks.
Rask: Rõivase esitamine peaministrikandidaadiks pole üllatav
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
13. märts 2014, 13:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui ma olin justiitsminister, oli Taavi Rõivas aastatel 1999-2002 minu nõunik ehk kui kasutada poliitterminoloogiat, minu juhe,» ütles Rask Postimehele.
Rask meenutas, et Rõivas tuli ministri nõunikuks 18-aastase noore poisina ning tegemist oli tol ajal ja Raski hinnangul ka siiamaani väga vastutustundliku ja väga enda ninast kaugemale vaatava andeka noore poliitikuga. Ta lisas, et Rõivas on olnud Reformierakonna noortekogu asutaja ja selle juht.
«Ma tean Taavit kui äärmiselt kohusetundlikku ja vastutustundlikku, tõsist, võib-olla liialt tõsist inimest. Kui tema peaministriks saamine ei juhtu nüüd, siis juhtub see kunagi tulevikus,» lausus ta.
Postimehes ilmuvad Valdo Jahilo anekdoodid, jutt minu saamisest peaministrikandidaadiks on sellest rubriigist.
Raski sõnul ei ole põhjust Rõivasele ette heita ka tema sünniaastat ja noorust, kuna Eesti lähiajaloos on olemas näide Mart Laari näol, kes sai peaministriks 32-aastatselt. Taavi Rõivas on praegu 34-aastane.
«Takkajärgi vaadates oli Mart Laar väga õige valik peaministri kohale. Kui olla tipp-poliitikas, siis keegi ei peaks üllatuma, kui talle tehakse ettepanek asuda ministri või peaministri kohale. Tipp-poliitikud peavad selleks valmis olema. Juhul, kui ta valmis ei ole, siis tehku midagi muud ja ärgu olgu poliitikas sellistel kohtadel, kuhu rahvas on neid valinud. See kehtib kõigi noorema põlvkonna poliitikute kohta, kes on täna varajastes neljakümnendates või kolmekümnendates. Eks ta põlvkondade vahetamise aeg ole,» rääkis Rask.
Ta lisas, et ta teab viimastel päevadel uue koalitsiooni moodustamise kõnelustel toimuva kohta vaid ajakirjanduse vahendusel ja sedagi üsna vähe, kuna on olnud viimastel päevadel Austrias ja tal ei ole olnud aega väga tähelepanelikult Eesti ajakirjandust jälgida.
«Mis erakonnas sees toimub, seda ma ei tea. Ma olen olnud Reformierakonnast kümme aastat eemal, kusjuures see on nagu saatuse sünnimärk, keegi ei arva, et ma olen erakonnast kõrval olnud, aga tegelikult olen,» lausus Rask.
Sotsiaalmeedias tekkis eile arutelu teemal, kas Reformierakond oleks pidanud pakkuma peaministrikandidaadiks hoopis pika ministrikogemusega Märt Raski. Raski sõnul kuuleb ta sellest esimest korda.
«Postimehes ilmuvad Valdo Jahilo anekdoodid, jutt minu saamisest peaministrikandidaadiks on sellest rubriigist. Kui te küsite, kas Taavi Rõivase esitamine oli üllatav, siis tema ei ole üllatav. Aga kui keegi kuskilt jõuab tohutu fantaasia tulemusena küpses keskeas Märt Raskini, siis see on küll üllatav. Ma olen avalikult välja öelnud, et ma ei soovi tegutseda valitavatel või nimetatavatel ametikohadel. Ma olen andnud üle 20 aasta oma panuse riigi ülesehitamisse ja arvan, et nüüd on aeg noorematel,» sõnas ta.
Rask lisas, et kui Reformierakond esitas Siim Kallase oma peaministrikandidaadiks, siis heideti ette, et tal ei ole mandaati, ta pole riigikogusse kandideerinud ja tuleb nii-öelda otse Euroopast.
«Minul puudub poliitiku tegevuse kogemuse üldse, ma pole sellega kümme aastat tegelenud. Põhimõtteliselt võiks siis pakkuda sellele kohale ükstapuha keda nendest, kes on aeg-ajalt Reformierakonda valinud. See on huvitav, aga peaministrikoht minule huvi ei paku,» ütles Rask.
Märt Rask on olnud aastatel 1995-1996 siseminister ning 1992. aastal ja 1999-2003 justiitsminister. Aastatel 2004-2013 oli Märt Rask riigikohtu esimees. Reformierakonda kuulus Rask aastatel 1996-2004.