Muinsuskaitse seltsi juht Trivimi Velliste oli üleskutse kodanike komiteede loomiseks ja Eesti Kongressi kokkukutsumiseks ette lugenud juba 24. veebruari miitingul Raekoja platsil, kuid see jäi hüüdjaks hääleks kõrbes. Muinsuskaitse selts, kristlik liit ja ERSP tahtsid registreerida kõik okupeeritud Eesti riigi kodanikud ja nende järglased. Ainult kodanike esindajad pidid otsustama, kuidas taastada iseseisvus. Ettevõtmise mõte oli jätta okupatsiooni ajal Eestisse elama asunud venelased hääleõiguseta.
Tellijale
Kalle Muuli: kodanike komiteed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühest küljest oli üleskutse ajastus hea. Perestroika oli ummikusse jooksnud ning EKP ja Rahvarinde taotlused ENSV suveräänsuse suurendamiseks NSV Liidu koosseisus olid end ammendanud. Rahvas hakkas paigaltammumisest väsima, vajadus kiirema käigu sisselükkamiseks oli ilmne.