Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/03/25/1656244t1hc044.jpg)
/nginx/o/2014/03/14/2894226t1he905.jpg)
«Kui võistlus läks korda ja meel rõõmus, lähed ajakirjanike ette kergel sammul ning pole mingit muret hõisata üht ja sama juttu kolm korda järjest. Kehva tulemuse korral aga vaatad, kuidas saaks minema hiilida. Venitad staadionilt lahkumist kui kummi, et äkki ajakirjanikud tüdivad ja lasevad jalga. Aga nad kurivaimud ju ei lase,» kirjeldab võistlusjärgseid kohtumisi meediaga endine laskesuusataja Eveli Saue.
Tulemus määrab, kas koridori – intervjuude tsooni, inglise keeli mixt zone’i –, mis suunab sportlase finišist vabadusse, ääristavad roosipõõsad või kaarnakari. Esmalt tuleb vastu Lembitu Kuuse ehk telemehed, seejärel raadiohääled ning viimasena kamp leheneegreid – kõik nõuavad oma. Nõuavad vastuseid, et miks läks nii, mitte naa, ja et kuidas tunne on.