Linnaserva Prantsusmaa järele

Britt Rosen
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohvik Lyon: Ruumilabori tehtud sisekujundusel on hea õhustiku loomisel oma osa.
Kohvik Lyon: Ruumilabori tehtud sisekujundusel on hea õhustiku loomisel oma osa. Foto: Lyon

Õismäe veerde Lyoni kohvikusse tasub kohale sõita ka siis, kui elate linna teises servas või kaugemal. Prantsuspärast maitset on seal küllaga, saiad tehtud võiga ja pererahvas harukordselt lahke.

Kui tüüpilisele Tallinna linnaserva ärihoonele lähemale jõuda, hiilib ligi kõhklus. Et vabandage, mis prantsuspärane kohvik ja pagariäri, või et mis Lyon, linn, mida prantslased kutsuvad maailma kokanduspealinnaks ja kus peetakse kokkade olümpiat...

Uksest sisse astudes kaovad aga kahtlused kiiresti. Mingi ime läbi on klaasist-betoonist ristkülikust saanud hea aura ja koduse tundega kohvik – rõõmsatel sisekujundus­trikkidel on ilmselgelt oma osa, saialõhnast, mõnusast õhtusest suminast ning naerustest ja suhtlemisaltidest ettekandjatest rääkimata.

Muidugi pole see Lyon, kuid prantsuse stiili ja maitset lubab pea iga roog toidukaardil. Ja sellele ju nimi vihjabki.

Kes julgeb, võib eelroaks võtta võis praetud konnakoivad, kuid meie seltskond jääb konservatiivseks, eelistades päeva quiche’i aiarohelise salati ja kurgiaioliga (4,90 eurot). Mureda põhja ja tihke, sel päeval suitsuvorstise sisuga lahtine pirukas maitseb hoopis paremini kui viimati Prantsusmaal söödud ilmetu ja lödi quiche’i-variant.

Ainuüksi traditsioonilise Marseille’ mereannihautise (7,50 eurot) tagantjärele meenutamine ergutab süljemahlad uuesti tööle. Supp tuuakse lauda suures taldrikus: paksu punase leeme seest upitavad end välja rannakarbid, suur krevett ja toekas kalatükk. Sinna kõrvale tuuakse äsja võiselt praepannilt tulnud kuum saiaviil brioche.

Ka prantsuspärases kanarinnafilees (8,50 eurot) ei pea pettuma. See on kondiga, õrn ja supermahlane, sest nahka pole küpsetamisel ära võetud. Lisandiks on rohelised herned peekoniga ja juustu-fenkolirisoto – kõik kokku meeldivalt leebe maitsega, isegi aniisine fenkol ei suuda ärritavalt esile trügida. Kuuldavasti maitsestavatki maja kokk toite üksnes soola, pipra ja värskete ürtidega, mitte arutu hulga maitseainesegudega, nagu pahatihti kombeks.

Lõpuks uurime külluslikku saia- ja koogiletti, kust ka varased ärkajad kohvikõrvaseks ehtprantsasliku sarve- või šokolaadi- või hoopis krõbeda koorikuga pika saia kaasa haarata saavad. Eriti uhke on pagar selle üle, et kõik on aus kaup: küpsetistes kasutatakse võid, kuid mitte ühtki lisaainet. Koju ostetud šokolaadisaiad, mahlane oliivileib ja tõsieestilik juuretisega rukkileib kinnitavad veendumust, et käik Lyoni ei jää viimaseks.

Menüüst

Prantsuse sibulasupp 5,50 eurot

Jänesekoib mandelkartulite, röstitud spargli ja küpsetatud pirniga veinikastmes 14,90 eurot

Soe šokolaadikook 4,50 eurot

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles