Tartu ülikooli kunstiajaloo professor Juhan Maiste peab teisipäeval rahvusteaduste loengusarja raames loengu «Milleks eestlastele kunstiajalugu?», Postimees teeb loengust otseülekande.
Videoloeng: milleks eestlastele kunstiajalugu?
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
17. märts 2014, 13:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loeng toimub teisipäeval kell 16 Tartus Philosophicumi ringauditooriumis.
Maiste arutleb oma loengus, kas kunstiajalugu on asjade ja faktide ajalugu, mis korjab pelgalt kokku mineviku märke, või peitub temas Lääne kultuurilise ühiskeele salakood? Ta püstitab küsimuse, kas siinne maa on selles mängus olnud vaid kaasalonkija või võrdväärne partner?
Maiste käsitleb loengus kunsti ja kunstiajaloo suuri sõlmküsimusi alates uue mõtteviisi algusest Kreekas, teaduseks kujunemisest valgustussajandil ja selle pinnalt rahvuslike kunstiajalugude tekkimisest. Loengu keskpunktis on pildi ja sõna kui kahe erineva meedia kultuuriline ja ajalooline roll Euroopa ühiskultuuri kujunemisel renessansist valgustusajastuni, Herderist Goetheni, Balti ja Eesti ärkamisajani.
Juhan Maiste on Tartu ülikooli kunstiajaloo professor alates 2007. aastast. Tema varasem teadus- ja pedagoogikaalane tegevus seostub kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi ja tema poolt asutatud muinsuskaitse- ja restaureerimisteaduskonnaga. Professor Maiste teadusliku tegevuse keskmes on klassika ja selle retseptsiooni probleemid renessansist valgustusajastuni ning ülikooli maastik ja mõisaarhitektuur, millele lisanduvad käsitlused kunstikultuuri vallas ja ilukirjanduslik looming. Ta on pälvinud Kristjan Raua ja Balti assamblee teaduspreemia ning teda on tunnustatud ka Valgetähe teenetemärgiga.