Riigikogu õiguskomisjon tutvus täna allikakaitse eelnõu mittevaralist kahju ja ennetavat karistamist puudutavate osadega. Riigikogu saali jõuab seadus teisele lugemisele tõenäoliselt alles sügisel.
Allikakaitse tuleb riigikogus taas arutlusele sügisel
7. juuni 2010, 17:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesel lugemisel oli eelnõu aprilli alguses. Allikakaitse eelnõu vastutav riigikogu liige Robert Antropov sõnas, et viimati puudutati kuriteo liike ja karistusi, mille eest allikakaitse ei rakendu. «Eelmistel komisjoni ja töögrupi istungitel jäi õhku küsimus võlaõigusseaduse muutmine seoses allikakaitsega.»
«Kuna me täna piirdusime ainult justiitsministeeriumi esindajate ärakuulamisega, siis otsustas komisjon, et järgmine kokkusaamine on töögrupiga, kus osalejate ring on märksa laiem ja see toimub kindlasti enne jaanipäeva,» lisas Antropov. Töögrupi koosolekul on plaanis läbi käia täna arutatud teema – võlaõigusseaduse muutmised ja lisaks ka eelmisest korrast üles jäänud esimese ja teise astme kuriteo liigid.
«Tundub, et suvel me eelnõuga teisele lugemisele saali ei jõua ning kiirustada ei ole õige. Vajalikud õiguskomisjoni istungid ja teine lugemine toimuvad siiski juba septembris algaval riigikogu istungjärgul,» rääkis riigikogulane.
Õiguskomisjon tutvus täna Tartu Ülikoolist, tööandjate keskliidust ja arstide liidust saabunud märkustega, mida kommenteerisid justiitsministeeriumi esindajad eesotsas ministriga.
«Kui need kõik kolm arvamust koondada, siis mured ja jutupunktid kattuvad,» sõnas Antropov. Esimene kommentaar puudutas mittevaralise kahju hüvitamist. Kui rahaliselt hüvitatakse mõne ajakirjandusväljaande tekitatud moraalset kahju, siis see hüvitis peaks olema piisavalt motiveeriv, et tulevikus ei avaldataks enam puhast valeinformatsiooni. «See oleks ennetav mõju.»
Veel oli Antropovi sõnul jutuks alusetu rikastumise paragrahv, mida kohtud ei ole seni piisavalt rakendanud.
Kolmandaks puudutati seda, et kuigi isiku õigushüved on põhiseaduses üsna kõrgel kohal, siis riive korral ei ole nende kaitsmine meie õigusruumis võrreldav varalise kahju tekitatuga. «Kui jõuame mittevaralise kahju hüvitamiseni, siis me ei leia seadusandluses sätteid, kuidas neid asju lahendada. See varaline pool on tõstetud nii palju kõrgemale ja on lausa ülekriminaliseeritud,» rääkis Antropov.
Küsimusi tekitab ka see, kuidas kohtud hakkavad arvutama mittevaralist kahju.