Saksa alkeemik Henning Brand oli veendunud, et uriinist kulla välja pigistamiseks on vaja vaid pealehakkamist ja püsivust. 1669. aasta paiku hakkaski pärast ainult Brandile endale teadaolevaid menetlusi sültja kuju võtnud pretensioonitu materjal kergelt helendama. Kui ollus tagatipuks õhuga kokku puutudes iseeneslikult süttima kippus, polnud kahtlust, et Brand oligi millelegi jälile saanud. Päris kuld see küll ei olnud, aga fosfori avastamise au langes sakslasele ometigi.
Veel sadakond aastat pärast Brandi avastust oli teadusmaailm veendumusel, et alkeemikute otsitud filosoofilisel kivil on mitmeid olulisi rakendusvaldkondi, nagu tavaliste metallide muundamine kullaks ja hõbedaks, haigete tervistamine, vanade noorendamine ja surematuse tagamine. Nüüdisaegse keemia sünnis oli võtmeroll 1743. aastal sündinud prantsuse teadlasel Antoine Laurent de Lavoisier’l, kelle saavutuste loetelu viib paratamatult järeldusele, et meie tänane elustandard võlgneb tegelikult väga paljus tänu üksikutele gigantidele.