Film: Grand Budapesti kullakarvaline argipäev

, Tallinncity.ee filmikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Promopilt

Tänavuse Berlinale avafilmina esilinastunud Wes Andersoni viimast filmi «Grand Budapest Hotell» on saatnud suur menu ja seda üsna õigustatult – tegu on võluvalt kauni visuaaliga tempoka filmiga, mis pakub parimas mõttes lõbusat meelelahutust ja rohkelt huumorit, kuid seda oma wesandersoniliku kiiksuga.

Lugu läheb kiiresti käima – vahetult enne teise maailmasõja puhkemist hakkavad kujuteldava riigi Zubrowka suurejooneliseimas hotellis arenema omaette kriminaalsed sündmused, mis hõlmavad salapärast mõrva, hinnalist maali, süüdi lavastamist, vanglast põgenemist ning nime puhtaks pesemist. Kõlab nagu klassikaline krimilugu.

Tõsi, hoolimata mitmetest süžeepööretest eriti sügavat sisu filmist otsima ei pea – kuigi eriti lõpu lähenedes seotakse loosse veidi enam ka laiemat elufilosoofiat –, kuid pärast kogu sära ja maagia hääbumist jääb kerge kahtluse ja kahetsuse noot hinge, sest mõned otsad seoti justkui liiga demonstratiivselt ja kaunilt kokku, teised aga jäid lahtiseks ja hääbusid filmi tempokuse sisse vaikselt ära.

Ekraanil kangastub maagiline väike maailm oma ekstravagantsete tegelaste ja vaimukate nüanssidega. Vaataja haaratakse Grand Budapesti hotelli kullakarvalisse argipäeva ning hoolimata kunstipäraselt koomilistest ja fantastilistest liialdustest on sealne elu niivõrd paeluv, et vaatajal tekib tunne nagu kõnniks ta selle sama kujuteldava hotelli koridorides. Lugu on üsna tempokas ja intensiivne, jättes hingetõmbepausideks vaid mõned stseenid.

«Grand Budapest Hotelli» näitlejaskond on imetabane – eesotsas võrratult ilmeka ja eriomase härra Gustave’i rolli täitva Ralph Fiennesiga –  ning kohati tekib tunne nagu oleks kokku aetud isegi liiga vapustav seltskond. Kui omapäraste ja spetsiifiliste karakterite kuhjamine muudabki loo nii absurdselt naljakaks, siis nimekad näitlejad varjutavad episoodilistes rollides oma tegelaskujusid ja kipuvad pärast kiiret «ohoo»-efekti liigselt tähelepanu röövima. Samas on sel puhul tegu huvitava vastuoksusega, sest kindlasti annab just see «ohoo»-efekt suure osa sellest, mis «Grand Budapest Hotell» on.

Kokkuvõtvalt on tegu suurepäraselt meelt lahutava ja kaunilt vormistatud seiklusega, mis väärib kinokülastaja tähelepanu. Laenates siit ja sealt ajalookilde, paneb Anderson kokku veidra mosaiigi, omamoodi illusoorse reaalsuse, kust vaatajal on kahju lahkuda isegi pärast tiitrite ilmumist.

Film

«The Grand Budapest Hotell»

USA-Saksamaa 2014

Režissöör: Wes Anderson

Osades: Ralph Fiennes, Tony Revolori, Saoirse Ronan, F. Murray Abraham, Jude Law, Mathieu Amalric, Adrien Brody, Willem Dafoe, Jeff Goldblum, Bill Murray, Edward Norton, Jason Schwartzman, Tilda Swinton, Tom Wilkinson, Harvey Keitel, Léa Seydoux  ja Owen Wilson.

28. märtsist Tallinnas kinos Coca-Cola Plaza.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles