Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
/nginx/o/2010/03/18/333925t1hdb08.jpg)
Riigikogu õiguskomisjon tutvus eile allikakaitse eelnõu mittevaralist kahju ja ennetavat karistamist puudutavate osadega. Rahvaesinduse saali jõuab seadus teisele lugemisele tõenäoliselt alles sügisel.
Esimesel lugemisel oli eelnõu aprilli alguses. Allikakaitse eelnõu vastutav riigikogu liige Robert Antropov (Reformierakond) sõnas, et viimati puudutati kuriteo liike ja karistusi, mille eest allikakaitse ei rakendu.
«Eelmistel komisjoni ja töörühma istungitel jäi õhku küsimus võlaõigusseaduse muutmisest seoses allikakaitsega,» ütles ta.
«Kuna piirdusime nüüd ainult justiitsministeeriumi esindajate ärakuulamisega, otsustas komisjon, et järgmine kokkusaamine on töörühmaga, kus osalejate ring on märksa laiem ja see toimub kindlasti enne jaanipäeva,» lisas Antropov.
Töögrupi koosolekul on plaanis arutada eilset teemat – võlaõigusseaduse muutmine ning lisaks eelmisest korrast üles jäänud esimese ja teise astme kuriteo liigid.
«Tundub, et suvel me eelnõuga teisele lugemisele saali ei jõua ning kiirustada ei ole õige. Vajalikud õiguskomisjoni istungid ja teine lugemine on siiski septembris algaval riigikogu istungjärgul,» rääkis Antropov.
Õiguskomisjon tutvus eile Tartu Ülikoolist, tööandjate keskliidust ja arstide liidust saabunud märkustega, mida kommenteerisid justiitsministeeriumi esindajad eesotsas ministriga. «Kui need kolm arvamust koondada, siis mured ja jutupunktid kattuvad,» sõnas Antropov.
Esimene kommentaar puudutas mittevaralise kahju hüvitamist. Kui rahaliselt hüvitatakse mõne ajakirjandusväljaande tekitatud moraalset kahju, peaks see hüvitis piisavalt motiveerima, et tulevikus ei avaldataks enam puhast valeinfot.
«See oleks ennetav mõju,» ütles Antropov.
Teiseks tuli tema sõnul jutuks alusetu rikastumise paragrahv, mida kohtud ei ole seni piisavalt rakendanud.
Kolmandaks leiti, et kuigi isiku õigushüved on põhiseaduses üsna kõrgel kohal, siis riive korral ei ole nende kaitsmine meie õigusruumis võrreldav varalise kahju tekitatuga.
«Kui jõuame mittevaralise kahju hüvitamiseni, ei leia me seadusandluses sätteid, kuidas neid asju lahendada,» rääkis Antropov. «See varaline pool on tõstetud nii palju kõrgemale ning on lausa ülekriminaliseeritud.»
Küsimusi tekitab ka see, kuidas kohtud hakkavad mittevaralist kahju arvutama.