Ohustatud Eesti maatõug rikastab geneetilist mitmekesisust

Naised, fotograaf tuli, kõik pildile ja ehk ta ka sügab meid natuke! Nõnda kiirustasid Muri külas Looga talus elavad eesti maatõugu lehmad Lolo (vasakult), Laul ja Lehvi piltnikule poseerima. Homme saab neid kolme graatsiat ja veel paljusid teisi kaunitare näha Ülenurmel põllumajandusmuuseumis tõuloomanäitusel. Foto: Margus Ansu

Ehkki kolm Eestis kasvatatavat piimaveisetõugu erinevad üksteisest tugevalt oma arvukuse poolest, on tõugudesisene variatsioon nendes sarnane, näitas Eesti Maaülikoolis vanemteadur Sirje Värvi kaitstud doktoritöö «Eesti piimaveisetõugude iseloomustamine geneetiliste markerite alusel». Samuti selgus, et teiste tõugude pealetungi tõttu ohustatud Eesti maatõug on geneetiliselt kõige sarnasem Lääne-Soome tõuga, mida kasutatakse tõu säilitamiseks ning sugulusaretuse vältimiseks kõige rohkem.

Eestis kasvatatakse kolme piimaveisetõugu, mis erinevad üksteisest nii välimuse, jõudluse, populatsioonimahu kui ka tõu kujunemise poolest. 2010. aastal kasvas Eestis ligi 242 000 veist, kellest umbes 96 000 olid piimaveised. Nendest omakorda moodustasid 77% mustakirjud Holsteini tõugu lehmad, 22% Eesti punase tõu esindajad ning vaid 0,5 % Eesti maatõugu piimaveised.

Kui veel 1980. aastate lõpus võis levinumaks piimaveisetõuks pidada Eesti punast tõugu, siis sarnaselt muu maailmaga hakkas ka siin Holsteini tõug kiirelt levima ning selle populatsioon suurenema.